Kliimaministeeriumi pakendite valdkonnajuht Dagny Repp ütles, et alates 2030. aastast ei tohi tootjad ega müüjad eelpakendada alla 1,5-kilogrammiseid värskeid puu- ja köögiviljakoguseid. Muudatuse eesmärk on vähendada asjatut pakendikasutust.

Väiksemaid koguseid saab edaspidi osta lahtise kauba seast.

Repp nentis, et juba praegu müüvad paljud Eesti kauplused suure osa puu- ja köögiviljadest lahtiselt, mistõttu ei pruugi muudatus kaupmehi oluliselt mõjutada.

"Samas tuleb osadel kaupmeestel üle vaadata sortiment ja pakendamisviisid ning teha vajadusel muudatusi tarneahelas ja toodete väljapanekus," sõnas ta.

Ettevõtjate peamised küsimused on seni puudutanud seda, kuidas uusi nõudeid praktikas rakendada. Samuti soovivad ettevõtted, et Euroopa Komisjoni täiendavad rakendusaktid ja juhised avaldataks võimalikult vara, et muudatusteks oleks piisavalt aega valmistuda.

Eesti kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil ütles, et alla 1,5-kilogrammiste koguste eelpakendamine on teatud juhtudel levinud ja seda enamasti ökotoodetel, millel ei tohi olla füüsilist kokkupuudet teiste viljadega.

Samuti vajavad eelpakendamist õrnemad tooted, nagu tomatid, mis läbivad pikamaatranspordi enne poodi jõudmist. Pakendamist vajavad ka tooted, mis kileta kiiresti rikneks, nagu kurgid.

Peili hinnangul võib pakendite vähendamine suurendada toodete riknemist ja transpordikahjustusi, mis võib omakorda mõjutada hinda.

"Riknenud kauba kulu tuleb lisada kaupluse üldkuludesse ja see tuleb kuidagi tuludega ära katta," nentis ta.

Ta lisas, et värske puu- ja juurvilja puhul on riknemisoht suurim, kuid toiduna on see kõige tervislikum. Peil sõnas, et seda peab rahvatervise seisukohalt hoidma nii odavana kui võimalik. 

Kilekotid jäävad alles

Peil selgitas, et hügieeni ja toidukao eesmärgil säilib ka pärast 2030. aastat võimalus pakendada puu- ja köögivilju eriti õhukesse kilekotti. 

Samas tekitab kaupmeestele küsimusi, kuidas hinnata, millal on kilekoti kasutamine põhjendatud.

"See on väga subjektiivne," ütles Peil.

Tema sõnul ei vaja banaan üldjuhul kilekotti, aga kui miski selle katki teeb, võib see kogu koti sisu määrida. Seetõttu on võib-olla keeruline hinnata, milliste toodete puhul on kilekott lubatud.

"See läheb nii segaseks ja ülereguleerivaks, et lihtsam on tarbijaid puu-ja juurviljaosakonnas usaldada," sõnas Peil.

Rimi kommunikatsioonijuht Teet Koljal rääkis, et ettevõttel on praegu veel keeruline lõplikku hinnangut uuele määrusele anda, kuna Euroopa Komisjon peab alles 2027. aasta 1. jaanuariks esitama nimekirja puu- ja köögiviljadest, millele keeld ei rakendu.

Ta ütles, et see puudutab tooteid, kus pakend on vajalik värskuse säilitamiseks, mikrobioloogiliste ohtude vältimiseks, füüsiliste vigastuste või oksüdeerumise vältimiseks ning ka mahe- ja tavatoodangu eraldi hoidmiseks.

Koljal nentis, et lühiajaliselt toob muudatus kaasa täiendavat tööd ja kulutusi. See võib nõuda näiteks muudatusi sortimendis ja pakendilahendustes.

Ta lisas, et pikemas vaates võivad ühtsed Euroopa Liidu reeglid muuta turu toimimise selgemaks ja läbipaistvamaks ning tõhusamad pakendilahendused ja väiksem materjalikasutus võivad aidata kulusid kärpida.

Lisaks puu- ja köögiviljade eelpakendamise piirangule hakkavad 2030. aasta 1. jaanuarist kehtima ka teised ühekordsete plastpakendite piirangud.

Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides ei tohi enam turule lasta plastist rühmapakendeid, mida kasutatakse üksikute toodete kokku pakkimiseks üksnes müügi eesmärgil, näiteks pakkekilet joogipurkide või konservide ümber.

Samuti kaovad hotellidest väikesed ühekordsed šampooni-, dušigeeli- ja muud hügieenitoodete pakendid.

Suurenevad kulud ja hinnatõus

Peil ütles, et kindlasti toob keskkonnahoiu suurendamine ja tarbija mugavuse vähendamine kaasa kulusid ja hinnatõusu. Kuna muutused on euroopa-ülesed, saavad eelduslikult ka lahendused olema Euroopa Liidu ülesed. 

Kuna aga Eestis on rahvast vähe, tuleb kulud katta väikesel elanikkonnal, võrreldes mõne tihedalt asustatud Euroopa Liidu riigiga.

"Oleks hea, kui me oma kaugust ja hajaasustust arvestaksime ning pakuksime nii suurt paindlikkust ettevõtetele kui võimalik. Seda oleks muidugi pidanud taotlema juba siis, kui määrust alles Brüsselis arutati," nentis Peil.

Euroopa Komisjon peab hiljemalt 2027. aasta 12. veebruariks avaldama juhised, mis täpsustavad eelpakendamisega seotud nõudeid.