1. juulil jõustus liiklusseaduse muudatus, mis keelab sõidukit peatada kõnniteel veose laadimiseks. Tallinna endine linnaarhitekt Endrik Mänd ütles saates "Vikerhommik", et kui suurte suurematel äridel on linnaruumi kavandades tähelepanu pööratud kaubalaadimise peatumispaikadele, siis väiksemate äride puhul tuleb teha kompromisse.

"Kui me mõtleme selle peale, et soovime näha rohkem aktiivset tänavaruumi, kus hoonete esimesed korrused on väikeäride päralt, mis avanevad otse tänavale ja nende klientuur on eelkõige jalgrattaga ja jalgsi tulev inimene, siis nende äride teenindamise puhul me peame tõenäoliselt ikkagi mingisuguseid kompromisse tegema," nentis Mänd.

Inimestel tuleks panna ennast nii jalakäija, jalgratturi kui ka autojuhi rolli korraga, sest ruumikasutus põhineb üksteise lugupidamisel, märkis Mänd.

"Kui me oleme need inimesed, kes tahavad näiteks Telliskivi kvartalis nautida seda melu ja neid väikeseid kohvikuid, siis me samal ajal peame olema need inimesed, kes lubavad ka neid kohvikuid teenindada. Mõistlikult selleks, et nad saaksid meile pakkuda seda atmosfääri, mida me seal nautimas käime ja me ei peaks olema sel hetkel solvunud, kui see auto võib-olla meil ühel hetkel natukene jalus on," selgitas Mänd.

"Teisalt võib vastupidiselt probleemiks osutuda olukord, kus teenindava auto või kaubaauto juht pargib vöötrajale või kõige kitsamale kohale tänaval ning lahkub kümneks minutiks," märkis endine Tallinna linnaarhitekt.

"Ka tema peaks vaatama seda, et võib-olla see 30 meetrit käia ei ole nii suur probleem, kui ta sellega teiste inimeste liikumist vähem takistab," nentis Mänd.

Probleemina liiklusseaduse muudatuses näeb Mänd selle kosmeetilisust, sest kõnniteel parkimise võimalus jäeti alles B-kategooria tavasõidukitele ja D1-kategooria väikebussidele, millel on kuni 16 kohta ning mis on kuni kaheksa ja pool meetrit pikad.

"Kui me kujutame ette olukorda, kus üks 16 kohaga väikebuss on kõnniteel, võtab peale ja laseb maha reisijaid ning seal on ainult poolteist ruutmeetrit ruumi jalakäijatele. See olukord on võib-olla sellel perioodil jalakäijatele ebasoodsam, kui seal on üks pakiauto, kus üks inimene tõstab maha limonaadikaste," ütles Mänd.

Mänd leiab, et linnaplaneerimises ei ole vigu tehtud kavandades äripindasid, millel ei ole hoone tagumisel küljel asuvat kaubalaadimise ala. Tegu on ressursi suunamisega kas laoplatside ja teiste juurdepääsude ehitamisele või äride teenindamisel väiksemate sõidukitega ajavahemikuks, kui ruumi jagamine on kõige väiksema mõjuga.

Tallinna vanalinnas peavad ärisid teenindavad autod olema lahkunud hommikul kella 10-ks, mis Männi sõnul ei ole kuigivõrd suur probleem.

"Me oleme sellega võitnud tegelikult jalakäijate ruumi ülejäänud päevaks, mil neid samasid ärisid aktiivselt jalakäijad kasutavad. Ma arvan, et suures osas saab see olla ka lahendus teistes piirkondades. Kui me mõtleme selle peale, et enamus äride teenindamisest võiks olla toimunud hommikuse tipptunni alguseks, siis tegelikult me väga suurt probleemi ei näe, sest nii autoliiklus kui ka jalakäijate liiklus enne hommikust tipptundi on veel võrdlemisi hõre ja need takistused, mis tekivad, omavad väiksemat mõju, kui neid päeva peale võib-olla halvematele aegadele jagades," nentis Mänd.

Hea linnaplaneerimise näide on Männi sõnul Vana-Kalamaja tänav, kus on ette nähtud ruum kõigile liiklejagruppidele ning tänaval asub ka palju väikeärisid ning lasteaed.

"Mulle tundub küll, et sellises ruumis inimesed juba ainuüksi tänu sellele, et see ruum on läbiplaneeritud ja kujundatud, on üksteise suhtes oluliselt lahkemad ja arvestatavamad, sest see ruum ise natukene juba kirjeldab seda, et millised on erinevate rollide võimalused. See on tegelikult ruumi planeerimise ja loome eesmärk, et mitte tekitada täielikku eraldust, just eriti liikumisruumis, põhjendades seda ohutuse või muude selliste aspektidega, /.../ vaid just näidata, kuidas seda ruumi on võimalik ühiselt ja koos niimoodi kasutada, et, kõik tunnevad ennast selles ruumis hästi," ütles Mänd.

Juulist kehtima hakanud seadusemuudatus, mis keelas varem erandina lubatud kauba laadimiseks kõnniteel peatumise ja parkimise, on saanud kriitikat ettevõtetelt ja nende töötajatelt, kes Tallinnas kaupa või esemeid kohale toimetavad.