Erinevates Soome metsades võib näha, et mustikalehed on plekilised ja viljad kuivanud. Seenhaiguse põhjuseks peetakse vihmast kevadet ja suve algust, mis on seenhaiguste levikuks soodne pinnas.

"Ma arvan, et see seen on olnud seal ammu enne seda avastust. Kui me midagi uurima asume, siis mida rohkem uurime, seda rohkem avastame ka. Ilmselt võis ka soomlaste puhul olla, et keegi sattus lähemalt neid mustikaid avastama," lausus Eesti Maaülikooli fütopatoloogia lektor Kaire Loit.

Põhja-Eestis on esimesed varaküpsed mustikamarjad juba söömiseks valmis. Lehtedel plekke ei paista ja PTA kinnitusel Eestis mustikate seenhaigust seni õnneks tuvastatud ei ole.

"Seni pole meie laborisse ühtegi selliste sümptomitega proovi jõudnud ehk me ei oska öelda, kas see on Eestis või mitte. Kui inimesed leiavad sümptomitega taimi, siis tasub need muidugi laborisse tuua ja tuvastada, mis haigusega tegu on. Praeguse seisuga võib öelda, et meie teada Eestis seda haigust veel ei ole leitud," sõnas Maaelu teadmuskeskuse Saku labori juht Piret van der Sman.

See ei pruugi aga nii jääda.

"Üldiselt me oleme ikkagi Soomega suhteliselt sarnase kliimaga ja mustikad meil metsa all kasvavad. Suure tõenäosusega võib juhtuda, et see jõuab ka meile ja ei saa ka välistada, et ta juba on meil, aga võib-olla Soomes on sel aastal olnud nii soodsad ilmastikutingimused, et sümptomid on välja löönud ja nii tugevalt ilmnenud," ütles Sman.

Aktiivse marjakorjaja Liisa Kallari hinnangul on mustikasaak sel aastal pigem hea ja marjad ilusad, kuigi valmisid tavalisest hiljem.

"Tegelikult me just vaatasime, et võrreldes eelmiste aastatega, on mustikas hästi magus ja suur ning seenhaigusest me küll midagi ei tea. Ilus mari on. Mina just ütleks, et neis kohtades, kus mina käin on kõik sinine," lausus Kallari.

Eestis täheldati Valdensinia heterodoxa't esimest korda 1935. aastal Kagu-Eestis, viimane leid oli aga 1980. aastal. Keskkonna DNA-mullaproovidest tuli liik korra välja aastal 2015.