"Alates 2023. aasta novembrist on Venemaa suutnud Ukrainast okupeerida umbes 9000 ruutkilomeetrit – vallutada lisaks sellele, mida ta eelnevalt omas. /---/ Ja kui me paneme siia inimelude hinna, mida Venemaa on maksnud selle eest, siis tuleb välja, et üks ruutkilomeeter on neile statistiliselt maksma läinud umbes 70 meest haavatute ja surnutena. Ehk need inimmassi rünnakud, mida nad harrastavad, on isegi hullemad võrreldes näiteks Soome Talvesõjaga – seal maksis Venemaa või tolleaegne Nõukogude Liit ruutkilomeetri eest umbes 20 kuni 30 sõdurit surnute ja haavatutena. Need on tohutud kaotused, need on astronoomilised kaotused," rääkis kolonel.

Väli viitas ka sellele, et täiemahuline sõda on kestnud juba 1241 päeva, mis on umbes 150 päeva vähem kui kestis Nõukogude Liidu sõda Natsi-Saksamaa vastu, mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks, millest võib eeldada, et see tärmin võiks kaasa tuua ka propagandapuhangu Venemaal.

Vene majandus stagneerub

Väli rääkis ka olukorrast Venemaal, mis tema sõnul muutub üha keerulisemaks nii majanduslikult kui ka sisepoliitiliselt.

"Ma juhiksin tähelepanu sellele, et Venemaa majanduses on hetkel toimumas protsessid, mille kohta isegi režiimi-meelsed kommentaatorid ütlevad, et sanktsioonid on hakanud valusasti hammustama, riigieelarve on defitsiiti minemas, senine rasvavaru on praktiliselt ära söödud," kirjeldas ta. "Põhimõtteliselt majanduses uusi kinnisvaraprojekte ei ole alustatud juba viimased kaks aastat ja väikesed firmad hakkavad vaikselt pankrotti minema. Moskva börsil on hetkel suhteliselt suur paanika. Inflatsioon on hakanud kasvama vaatamata Vene keskpanga püüdlustele seda kontrolli all hoida," jätkas ta. Väli sõnul väidavad mõned kommentaatorid, et Venemaa olukord hakkab muutuma sarnaseks 1990. aastate alguse omaga, kus raha kaotab oma väärtust ja toimub stagnatsioon.

"Ja ka Venemaa sisemises julgeolekutunnetuses on huvitavaid tendentse. Kui ikka endised ministrid ennast maha lasevad, enam ei kuku nad akendest alla ja arreteeritakse privatiseeritud suurte kompaniide direktoreid ja omanikke, siis tundub, et asjad on seal halvasti. Ja kui veel eelmisel aastal peeti näiteks uhkelt mereparaadi Peterburis, siis sel aastal on julgeolekukaalutlustel kõik mereparaadid ära jäänud ja mälestatakse Teises maailmasõjas langenuid lihtsalt pärgade panemisega," rääkis kolonel.

Rindejoonel on väikseid muutusi

Rääkides Ukraina rinnetel toimuvast ütles Väli, et seal on toimunud Vene vägede väikseid läbimurdeid ja kohalikke, taktikalise taseme sündmusi.

"Väga suur on surve hetkel Pokrovskile, mida Venemaa on üritanud meeleheitlikult kätte saada juba eelmise aasta oktoobrist, ehk seda on päris pikalt üritatud ümber piirata," ütles ta. Koloneli kirjelduse kohaselt püüavad Vene väed Pokrovskis kasutada sama taktika nagu varem Vuhledari (v.k. Ugledari) ja Avdijivka puhul, kus üritatakse tiibadelt edasi liikuda, haarata sellega olulised sõlmpunktid enda kätte ja kontrollida Ukraina üksuste varustusteid. "Ehk siis Pokrovski näitel – juhul, kui nüüd Pokrovskist edelas asuv Udatšnoje asula langeb venelaste kätte ja nad kontrollivad seda tulega, siis nad suudavad kontrollida ka Pokrovskisse minevat lääne-idasuunalist maanteed," tõdes ta.

Vene väed liiguvad suurte inimmassirünnakutega aeglaselt edasi ka Donetski oblasti lõunaosas, Novossilkast loodes ja põhjas, Datšnoje, Jalta ja Bodubnoje asulate juures.

Koloneli sõnul on Vene väed püüdnud tempot kogu rindelõigul tõsta, kuid viited selle kohta, et oodata võib Venemaa suurpealetungi, on liialdatud.

Sõjaväepolitsei ülem viitas ka droonide aina laiemale kasutusele, mida iseloomustab see, et kui sõja esimesel perioodil oli peamine kineetiline vahend, millega inimesed sõjaväljal surma said, seotud suurtükiväe ja raketiheitjatega, siis nüüd on selleks pisikesed enesetapudroonid, millega aetakse taga ka üksikuid sõdureid. "Neid videoid võib Youtube'ist igaüks ise vaadata, need on päris hirmuäratavad," sõnas Väli.

Droonisõjaga kaasneb ka see, et mõlemad osapooled on hüppeliselt tõstnud oma droonitööstuse taset, väikeseid FPV-droone toodetakse kümnete tuhandete kaupa ja neid kulub ka kümnete tuhandete kaupa.

Väli kommenteeris ka mõni aeg tagasi venelaste poolt kasutusele võetud taktikat, kus Vene rünnakuüksused sõitsid mootorratastel Ukraina positsioonide suunas, millele nüüd Ukraina väed on leidnud vastumürgi puistates droonidelt Vene üksuste liikumisteedele rehve lõhkuvaid ogasid ja ka politseis kasutatavaid ogavöösid.  

Lääne uus relvaabi Ukrainale tekitab Venemaal muret

Kolonel kommenteeris ka hiljutisi teateid peagi Ukrainale tarnitavast lääne relvaabist, mis tema sõnul tekitab Venemaal tõsist muret.

"Ukraina relvaabi teema on tõusnud jõuliselt esile, et tundub, et USA presidendi Donald Trumpi kannatuste karikas on siiski täis saanud ja Ukraina relvaabi taastub. See on ta kaasa toonud ka suhtelise paanika Vene vojenkorride (sõjakorrespondentide - toim.) ja propagandistide seas ning käib diskussioon selle üle, et mis siis see (Trumpi antud tähtaeg - toim.) 50 päeva tähendab ja kuidas tähendab," rääkis Väli.

"Aga selge on see, et Patriot-süsteeme hakatakse nüüd Ukrainale tarnima ja see muudab pisut jälle seda pilti," lisas ta.