Duumasaadik tunnistas suuri probleeme Vene majanduses

Vene riigiduuma saadik Mihhail Deljagin tunnistas otse-eetris majanduslangust riigis ja tegi ettepaneku kehtestada majanduse päästmiseks erakorralised meetmed.
"[Briti kunagine peaminister Winston] Churchill olevat öelnud: "Ma arvasin, et suren vanadusse, aga ma suren naeru kätte," kui Nõukogude Liidust sai teravilja importija. Eelmisel aastal sai meist kartuli importija. Minu arvates pole seda kunagi varem juhtunud," rääkis Deljagin Vene propagandatelekanalis "Tsargrad".
Tema sõnul on Venemaa esimest korda paljude aastate jooksul pidanud hakkama importima seda, mida ta kunagi tootis rohkem kui oma tarbeks vaja.
"Selles on süüdi majanduse häving! Sealhulgas krediidi saamise probleemid... absurdselt jäigal viisil kirjutatud reeglite sõnasõnaline rakendamine, arvestamata reaalsusega... Nüüd vajame erakorralisi meetmeid, et säilitada minimaalnegi majandusareng. Et me järgmisel aastal teravilja ei peaks hakkama importima," märkis Vene parlamendi alamkoja liige.
Deljagin rääkis saates, et tuleks piirata finantsspekulatsioone, mis viivad raha reaalmajandusest välja ning rakendada meetmeid, et suurte varade omanikud suunaks osa oma vahenditest tootmisse või elanikele laenude andmisse.
Uudise edastanud Ukraina väljaanne Dialog.ua kommenteeris, et Venemaal kostab majanduse olukorra kohta üha murelikumaid signaale – ja mitte opositsioonilt, vaid Kremlile lojaalsetelt tegelastelt. Deljagin olevat Vene režiimi juhi Vladimir Putini kursi pikaajaline toetaja. Tema sõnad on signaaliks, et süsteem hakkab mõistma probleemide sügavust.
Asjaolu, et sellised tegelased nagu Deljagin on hakanud rääkima erakorraliste meetmete vajadusest, näitab, et olukord on kriitiline. Ja katse Putinit eetri kaudu kõnetada on meeleheite märk. Süsteem on segaduses ja isegi lojaalsed inimesed hakkavad valjusti välja ütlema seda, millest nad on pikka aega vaikinud, kommenteeris Dialog.ua.
Ukraina väljaanne lisas, et Deljagin vältis siiski peamise nimetamist: Venemaa agressioonisõda Ukrainas ja sellega kaasnenud rahvusvaheline isolatsioon, sanktsioonid ja sõjalised kulutused on riigi finantsstabiilsust õõnestanud.
Toimetaja: Mait Ots









