Tegelikult on viimase aasta jooksul sündinud lausa kaks läbi ajaloo ilma kuumarekordit Eestis, kuna ka tänavu aprillis tõusis temperatuur Eestis ligi 28 soojakraadini, mis on aprilli läbi aegade absoluutne soojarekord.

"Kui meil on kliimamuutus, siis üha enam neid äärmuslikke ilmanähtusi tuleb juurde. Ja seda enam peaksid inimesed mõistma, et need nähtused ei ole korraks siin, vaid tõepoolest nad segavad meie elu ja võivad põhjustada majanduslikku kahju," ütles Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post.

Ilmahuviliste kokkutulekul räägitigi seetõttu ilmaennustuste täpsuse vajalikkust ja olulisust. Sellel kaardil on praegused Läänemere ümbruse ilmaradarid oma 100 kilomeetrise nägemisulatusega. Ja siit näeb igati põhjendatuna keskkonnaagentuuri plaan Eestisse kolme uue ilmaradari püstitamiseks. Ja pikalt vaidluse all olev Saaremaa ilmaradar annaks just ekstreemsete ilmastikunähtuste tulekust täpsemat infot.

"Saaremaa radar oleks esimene, mis võiks juurde tulla ja siis kirde ja kagu radarid võiksid lähiaastatel nende projektidega tekkida. Ikkagi see ulatus ja andmete täpsus, kus siis inimesed saavad jälgida neid sajualade liikumisi ja kasutada seda infot oma igapäevaelus," sõnas keskkonnaagentuuri radarmeteoroloogia peaspetsialist Jorma Rahu.

Üha enam arenev AI, ehk tehisintellekt on ilmamudelite koostamisel juba praegu kasutusel ja tulevikus saab selles valdkonnas kindlasti veelgi enam kasutust.

"Välguandmete puhulgi, näiteks et neid torme ja nende liikumist prognoosida paremini. Täiesti on töös ja on arendamisel sellised AI mudelid katsetasemel. Ameeriklastel on sellised esimesed mõned aastad kasutusel ja Euroopas on sellises arendamise faasis," ütles EUMETSAT-i välgudetektorite teadlane Sven-Erik Enno.