Keskkonnaagentuuri andmetel on 3.–7. juulini Eestis valitsenud heitlik ilm, mis on toonud kaasa äikest, tugevaid vihmasadusid, rahet ja puhangulist tuult. 3. juuli õhtul sadas Keilas kuni 4,5-sentimeetrise läbimõõduga rahet ning 5. juuli öösel registreeriti Muhu saare idaosas ligi kuue tunniga 95 millimeetrit vihma, päeva jooksul ületas sademete hulk mitteametlikel andmetel 100 millimeetri piiri. 

Tugevad sajud põhjustasid kohati üleujutusi ning mitmel pool Eestis täheldati lehterpilvi ja vesipükse. 6. juuli hilisõhtul ja 7. juuli öösel tõid äikesepilved Lääne- ja Loode-Eestisse taas tugevad vihmavalingud, kohati rahe ning kuni 23 meetrit sekundis ulatunud tuulepuhangud. Keskkonnaagentuuri hinnangul püsib lähiajal muutlik ilm ning vihmast ja äikesest pääsu ei ole.  

Euroopa kuumalaine Eestit ei taba

Tartu ülikooli kliimateaduste professori Piia Posti sõnul põhjustas Lääne-Euroopa hiljutise kuumalaine ulatuslik ja püsiv kõrgrõhkkond, mis ulatus Vahemerest üle suure osa Lääne-Euroopast. Eestini see ei jõudnud, kuna protsessidel atmosfääris on oma tüüpiline suurus, millest suuremad või väiksemad nad olla ei saa. 

"Eestit hakkas kõrgrõhkkond mõjutama alles siis, kui see idapoole liikus, kuid selleks ajaks oli see juba lagunemas," selgitas professor.

Professor märkis, et Eestis on tavaks muutlik ilm. "Eesti suvi ongi kord kuum ja kuiv, kord jahe ning sajune," ütles ta, viidates, et sarnaseid niiskeid suvesid esines sageli ka 1970. aastate lõpust 1990. aastateni.

Professori sõnul on atmosfääri veeringe soojemas kliimas kiirem ja seetõttu sama aja jooksul ilmneb õhus enam vett auruna ning kondenseerudes ka pilvede ja vihmana. Selle tagajärjel võivad vihmasajud muutuda tugevamaks. Kuid kõrgem temperatuur suurendab aurumist ja soodustab põuaperioode.

Suvised vihmad võivad piirkonniti erineda

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Külli Loodla sõnul on suvised hoovihmad Eestis sageli väga lokaalsed, mistõttu võivad sademete kogused piirkonniti oluliselt erineda.  Erinevusi võib põhjustada konvektsioon, Läänemere mõju, mis hoiab ranniku ja saared suvel jahedamana ning vähendab tugeva konvektsiooni teket. Reljeefkõrgustikel on sademeid tavaliselt rohkem kui ümbritsevatel aladel.

"Ühes kohas võib tunniga sadada kümneid millimeetreid vihma, samal ajal kui mõni kilomeeter eemal ei saja üldse," ütles Loodla.

Mõju tuntakse nii põldudel kui linnades

Piia Posti sõnul mõjutavad muutused juba ka põllumajandust. Soojemate talvede ja muutlikumate sademete tõttu kasvatatakse üha rohkem talivilja ning traditsiooniline kuiva heina tegemine on suuresti asendunud silotootmisega.

Linnades suurendavad üleujutuste ohtu lisaks tugevamatele vihmasadudele ka ulatuslikud asfalt- ja betoonpinnad, mis ei lase veel maasse imbuda. "Maa on jagatud paljude omanike vahel ja sageli planeeritaksegi vaid oma krunti, arvestamata, et vesi ei tea, kus on kruntide piirid, vaid voolab ikka kõrgemalt madalamale ning "kaussidesse" kokku," nentis professor.

Post lisas, et aasta keskmisena on sademete hulk viimastel aastakümnetel mõnevõrra kasvanud. Sademete kasv on tingitud soojenenud kliimast, kuna sooja õhku mahub enam niiskust. Suur osa sellest sademete kasvust on aga soojemate talvede arvelt. Teistel aastaaegadel on sademete kasv tulnud intensiivsematest sadudes.

Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptiku Taimi Paljaku sõnul jääb juulis ilm tõenäoliselt muutlikuks. Pärast 10. juulit võib mõneks päevaks tõusta temperatuur 25 kraadini, kuid kuu teises pooles langeb see taas umbes 20 kraadi ümbrusse ning üle Eesti liiguvad aeg-ajalt sajualad. August kujuneb prognoosi järgi keskmisest soojemaks ning võib tuua paarinädalase kuuma ja kuivema perioodi, kuid selle täpsem ajastus pole veel kindel.