Leedu lennuliiklusteenistuse andmeil teatasid lendurid juunis 1022 GPS-i segamise juhtumist, mida on 46 võrra rohkem, kui mullu samal ajal. Tänavuse maiga võrreldes on segamist juba poole rohkem. Leedu eksperdid on kindlaks teinud rohkem kui kümne segaja asukoha Kaliningradi oblastis. Leedu on pöördunud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu poole, kes omakorda on esitanud pöördumise Venemaale.

"Kõigepealt me nõuame, et segavate signaalide lähetamine lõpuks ometi lõpetataks. Me teame väga hästi, et ainult oma jõuga me seda ei saavuta, seepärast alustasime protsessi kolme või nelja riigiga. Aga praeguseks on meiega ühinenud juba paljud riigid ning ma olen väga rahul, et Euroopa Liit ise on aktiivselt sellese protsessi sekkunud," rääkis Leedu transpordi- ja sideminister Eugenijus Sabutis.

Laevakapten Romas Slezase sõnul on olnud juhtumeid, kus GPS-i seade viskab
ootamatult pildi täielikult eest. "Oleme sellega kokku puutunud. See on väga paha, aga kui tihti seda juhtub, ei oska ma öelda. Ilmselt lendurid puutuvad
sellega rohkem kokku," ütles ta.

Paljud Leedu väikelaevajuhid on paberile trükitud merekaardid tolmust puhtaks pühkinud, sest GPS-seadmeid ei saa enam usaldada. Sedasama tehakse ka Rootsis. Rootsi meresõiduameti piirkonnajuht Martin Mansnerus aga hoiatab väga tõsiste õnnetuste eest, mida GPS-i segamine kaasa tuua võib.

"Andsime hiljuti välja laiendatud hoiatuse kogu Läänemerele, aga eraldi veel Göteborgi ja Rootsi lääneranniku kohta ning see puudutab nii GPS-i, kui ka AIS-navigatsioonisüsteemi," lausus Mansnerus.

Laevajuhtidel soovitataksegi elektrooniliste seadmete asemel rohkem usaldada traditsioonilisi navigatsioonivahendeid, nagu kaarte, majakaid, poisid ja muid meremärke.