Kärdlas elava Kärolyn Kivistiku viies laps peaks sündima 8. novembril ja kohver sünnitusmajja minekuks on juba pakitud. Haiglakoti pakkimine oli seekord keerulisem kui varem

Kivistik nentis, et varasemalt on abikaasa saanud talle kiirelt vajamineva tuua. "Nüüd pean hästi läbi mõtlema, sest ma olen linnas ja pole varianti, et kodust maha jäänud asjad järgi tuuakse," selgitas ta.

Kuna esimesest juulist Hiiumaa haiglas enam sünnitusi vastu ei võeta, tuleb Kivistikul minna mandrile sünnitama ja sünnitusvaludes ta seda teekonda ette võtta ei soovi. Suure pere emana tahab ta kodus olla nii kaua kui võimalik, aga ilmselt nädal enne tähtaega tuleb pealinna minek ette võtta.

"Need lapsed tahavad öösiti sündida," ütles Kivistik. Ta lisas, et kui jääda Hiiumaal lapse sündi ootama, siis öösiti praamid ei sõida.

Pere on arvestanud pea 1000-eurose väljaminekuga, sest ainuüksi üürikorter Tallinna sünnitusmaja lähistel maksab ligi 500 eurot. Aga lisakulust veelgi enam häirib teda selgusetus.

Personali napib

Tegelikult on Hiiumaa haiglas olemas kõik tingimused, et seal sünnitada. Ainult personali napib. 1. juulist läks pensionile lastearst, septembrist polnud neljal päeval naistearsti olemas ja oktoobris peab haigla hakkama sama nii, et nädalajagu päevi pole seal ühtegi anestesioloogi. Ometigi on kõik need inimesed hädavajalikud, et sünnitus oleks võimalikult turvaline.

Sel esmaspäeval tutvustati Kärdla haigla nõukogule plaani, milline võiks sünnitaja teekond välja näha. Hiiumaa haigla juhi Riina Tamme sõnul on tegu esialgu soovitustega, mis ei paku lahendust põhimurele ehk kuidas sünnitaja saab mandrile ja sealt tagasi ning kes katab sellega kaasnevad kulud.

"Kus ta Tallinnas ööbib, kes tema eest seal maksab, siis ta liigub Tallinnasse, sünnitab ära, kuidas ta sealt tagasi saab, kes teda sealt tagasi võtab, kas ta peab ise tagasi tulema, kas vald peab, kas haigla peab seda tegema ja samamoodi, kes selle eest maksab," arutles Tamm. Ta nentis, et need on olulised küsimused, mis tuleb enne ära lahendada, kui saab sellise muudatuse teha.

Tamm on ise ämmaemandana aidanud ilmale sadu väikseid hiidlasi, kuid ütleb täna ausalt, et oma lähedastel ta enam saarel sünnitada ei laseks. Sünnitusel võib minutite jooksul olukord muutuda kriitiliseks ja sellisteks olukordadeks haigla valmis ei ole. See on ka põhjus, miks riskirasedaid on juba aastaid mandrile saadetud. Aga mis siis hiiu naisi nüüd ees ootab, kui nad ei taha minna sünnitust mandrile ootama?

"Kui kõik läheb libedalt ehk kui sünnitaja tuleb, meil on auto olemas, praam lahkub kohe Hiiumaalt, praamigraafik on ka juba talvine, aegade vahe on kolm tundi, siis jõuab patsient Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinikusse 3 tunni ja 45 minuti pärast," sedastas Tamm.

Kui tellida kopter, siis kulub haiglasse jõudmiseks kaks tundi, aga seda vaid juhul, kui on lennuilma, kopter on vaba ning lennutunnid ei ole täis.

Regionaalpoliitiline probleem

Tamme hinnangul pole see ainult väikese Hiiumaa haigla ega Hiiumaa valla probleem. "See on tegelikult regionaalpoliitiline probleem," lisas ta.

Tamme arvates on see riigi tegemata töö, sest aastal 1998 räägiti esimest korda sünnituse sulgemisest ja praegu ongi jäetud küsimus, kas sünnitusosakond sulgeda või mitte haiglate otsustada.

Ida-Tallinna keskhaigla ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul alanud sünnitegevusega naisi tagasi ei saadeta, aga haigla ei saa pakkuda pikemat peatumisvõimalust. Kui aga edaspidi hakkavadki sünnitused koonduma suurematesse keskustesse, siis tuleb lahendus leida.

Arusaar ütles, et tervisekassal võiks tekkida võimalus pakkuda haiglates hotelliteenust. "Mujal maailmas on see ka teada, et inimesed käivad sadade kilomeetrite kaugusel tervishoiuteenuseid saamas ja nendel paljudel suurtel regionaalse tähtsusega haiglatel on tegelikult olemas patsiendihotellid," selgitas ta.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu eksperdi Heli Paluste sõnul on sünnitusosakonna sulgemine haigla nõukogu, mitte ministeeriumi otsus, sest haiglad on autonoomsed. Kvaliteetse sünnitusabi tagamiseks peaks aastas olema 300 sünnitust ja nii palju sünnib lapsi vaid Tallinna, Tartu ja Pärnu haiglates.

Paluste ei välista, et neid otsuseid tuleb lähiajal veel. Kas ja millistes maakondades, seda näitab aeg.

Võimalike osakondade sulgemisotsuste tegemine jääb haigla nõukogule

Reedel kohtusid ministeeriumis haigla nõukogu juhid ja ka seal rõhutati Paluste sõnul, et võimalike osakondade sulgemisotsuste tegemine jääb nõukogule.

Kui Eesti üldhaiglates on sünnitusabi suletud, siis seetõttu, et sünnituste arv on vähenenud. Ajendiks on olnud kas majanduslikud põhjused või personali ärakukkumine.

Paluste sõnul on patsiendihotellidest varasemalt räägitud, aga need tuleksid nappiva raviraha arvelt. Rahalistes raskustes sünnitajate toetamine peaks ministeeriumi arvates olema omavalitsuse ülesanne.