24. juulil teatas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tuuleenergia vähempakkumisest, mille tingimused peaksid paari nädala pärast jõudma valitsuses kinnitamisele. Eelnevalt on energiaettevõtted esitanud eelnõule oma muudatusettepanekuid, millest mitmed jättis kliimaministeerium arvestamata.

"Seni teadaoleva info põhjal leiame, et tingimusi võiks muuta atraktiivsemaks, et suurendada konkurentsi ja huvi osalemise vastu," selgitas ERR-ile Enefit Greeni kommunikatsioonijuht Kadri Korsten.

Mitmed firmad leiavad, et kui riik soovib, et vähempakkumisel osaleks rohkem ettevõtteid, tuleb tingimused muuta ettevõtetele paindlikumaks ja riskivabamaks, näitavad kliimaministeeriumi saadetud firmade muudatusettepanekud.

Kokku esitasid viis firmat soovitusi vähempakkumise tingimuste parandamiseks – Utilitas Wind, Enery Estonia, KC Energy, Enefit Green ja Eurowind Energy.

Utilitas Wind

Utilitas Wind leiab, et suurendada tuleks proportsionaalselt toetuse määra ja garanteeritud müügitulu. Kuluriskide asetamine vähempakkumise võitja kanda võib muuta tootmisseadmete realiseerimise ebatõenäoliseks või võimatuks, märkis ettevõte.

"Lisada tuleks põhimõte, et riigi enda poolt pärast vähempakkumise läbiviimist initsiteeritud täiendavate, vähempakkumise võitjat koormavate kulude korral suureneb proportsionaalselt toetuse määr ja garanteeritud müügitulu määr," selgitas Utilitas Wind.

Ministeerium ettepanekuga ei arvestanud, selgitades, et turuolukord mõjutab kõiki tootjaid ühetaoliselt. Toetuse saamine tekitab niigi soodsama olukorra.

KC Energy

KC Energy märkis, et vähempakkumine ei toeta tehnoloogianeutraalsust ja mitmekesisust.

"KC Energy hinnangul ei ole Eesti puhul vähempakkumiste piiritlemine ainult tuulega lubatav. Tehnoloogia regulatiivne piiramine suurendab ka halduskoormust, sest tehnoloogiaspetsiifiliste vähempakkumiste korral peab valitsuse korraldus sisaldama selget mõjuanalüüsi ja põhjendust tehnoloogianeutraalsusest kõrvale kaldumisest," põhjendas ettevõte.

Kliimaministeerium ei võtnud ettepanekut arvesse, kuna hübriidpargiga vähempakkumisele tulemine ei ole keelatud.

Samuti soovitas ettevõte vähempakkumiste tähtaega pikendada 2026. aasta esimese kvartali lõpuni. Ettevõte selgitas, et kohalikud valimised mõjutavad volikogude tööd, volikogude formeerimine ja tööga efektiivselt alustamine võtab aega. Tähtaja pikendamine annaks volikogudele piisava ajavaru.

KC Energy soovis ka, et riik tagaks võimaluse tootmisüksuste asukoha muutmiseks.

"Taastuvelektri vähempakkumistel tuleks lubada asukohaneutraalsust ehk siis tuleks tagada võimalus taastuvelektri tootmisüksuste asukohta muuta, kui on näha, et esialgses asukohas tekivad arendajast mittesõltuvad probleemid, mis võivad takistada planeeritud tootmisüksuse rajamist." kirjutas firma.

Ka antud ettepanekut kliimaministeerium ei arvestanud, kuna tootmisasukohta saab muuta 18 kuu jooksul peale korralduse vastuvõtmist.

Enefit Green

Enefit Green leidis, et vähempakkumisel tuleks muuta müügitulu määra arvutamist.

"Juhime tähelepanu, et negatiivsete hindadega kauplemisperioodide arvu kiire kasv järgmise päeva elektriturul vähendab garanteeritud müügitulu määra võimet maandada elektri tootja riske, sest EL-i riigiabi reeglid ei luba negatiivsete hindade perioodil garanteeritud müügituru määra ja turuhinna erinevuse alusel tootjale toetust maksta," kirjutas Enefit.

Ministeerium ei arvestanud ka seda ettepanekut, sest toetuse maksmist ei saa ametnike sõnul lubada nendel tundidel, mil börsihind on negatiivne, aga indeks veel ei ole negatiivne.

Kokku tuli ettevõtetelt 22 muudatusettepanekut, millest ministeerium arvestas viiega.

Vindr Baltic

Vindr Balticu juhi Marko Viidingu sõnul maismaa tuuleparkidel lisatoetust vaja ei ole. Toetus tuleks määrata, kui elektrienergia hind peaks tulevikus keskmiselt alla viie sendi kilovatt-tunni kohta langema, lisas ta.

"Toetusi jagatakse harilikult siis, kui tehnoloogia on vabaturu jaoks erinevate põhjustel liiga kallis. Maismaa tuuleenergia tehnoloogia puhul saame aga rääkida juba turuküpsest tehnoloogiast, mis lisatoetust ei vaja. Maismaa tuuleparkide rajamiseks vajalikke seadmeid on piisavalt saada ja kuna elektri tootmiskulu on kõikide alternatiivide seas üks madalamaid, siis on seda võimalik vabalt ka müüa," kirjutas Viiding.

"Meist palju madalamate elektrihindadega Põhjamaades ja ka Lätis toimib energiaturg vaba konkurentsi tingimustes ja ilma riiklike toetusteta, mis tähendab, et ellu viiakse vaid parimad projektid," märkis Viiding.

Vähempakkumine mahus üks kuni kaks TWh aastas

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt teatas 24. juulil, et teeb valitsusele ettepaneku uue taastuvenergia vähempakkumise väljakuulutamiseks miinimummahuga üks teravatt-tund (TWh) aastas.

"Eeldatavalt paari nädala jooksul saame valitsuses heaks kiita, et korraldame vähempakkumise mahus üks TWh aastas koos võimalusega suurendada seda vähempakkumise mahtu kahe teravatt-tunnini aastas, kui huvilisi on rohkem," ütles Sutt neljapäeval valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil.

Vähempakkumise kriteeriumid on Suti sõnul samad, mis olid 2023. aastal toimunud eelmisel vähempakkumisel: maksimaalne toetusmäär on 20 eurot megavatt-tunni kohta ja hinnatase ehk lagi, kus veel toetust võib saada, on 45 eurot megavatt-tunnist.

"45 eurot megavatt-tunnist on olnud väga tavapärane elektri hind enne, kui meil algas energiakriis," rõhutas Sutt.

Rääkides vähempakkumise võimalikust kulust, ütles minister, et kui tuleks ka kahe teravatt-tunni jagu pakkumisi, jääks ministeeriumi hinnangul aastane kulu kuni 20 miljoni euro piiresse, kuid see see summa võib olla ka väiksem.