Konjunktuuriinstituut avaldas hiljuti ligi 140-leheküljelise ülevaate eelmise aasta alkoholi- tarbimisest, poliitikast ja turust. Uuringust selgus, et Eesti elanike alkoholitarbimine on langustrendis, kuid teravaks probleemiks on siiski alkoholijoobes sõidukijuhtimine ja koduvägivald.

Täiskasvanud elanik tarbis mullu keskmiselt 10,7 liitrit absoluutset alkoholi, see on 1,8 protsenti vähem kui aasta varem. 2023. aastal tarbiti keskmiselt elaniku kohta 10,9 liitrit.

Alkohoolseid jooke tarbis seevastu 84 protsenti vastanutest, mis on 2023. aastaga võrreldes neli protsenti rohkem. Seejuures oli alkoholitarbijaid nii naiste kui ka meeste hulgas võrdselt 84 protsenti.

Uuringus analüüsiti ka, milline on alkoholi kättesaadavus Eestis. 87 protsenti Eesti inimestest leidsid, et nad jõuaksid oma elukohast lähimasse alkoholi müügikohta kümne minutiga. Inimeste hinnangul on alkoholi kättesaadavus viimased aastad umbes samal tasemel püsinud.

Alkoholitarbimise vähenemise üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et alternatiivina on alkoholivabade jookide tarbimine kasvanud. Eelmine aasta tarbis mõnda alkoholivaba jooki 66 protsenti vastanutest, mis on kuus protsenti rohkem võrreldes aasta varasemaga.

Kuigi alkoholitarbimise näitajad on langustrendis, on inimeste arvates alkoholi kuritarvitamine ühiskonnas siiski probleem. Ligikaudu 60 protsenti inimestest leidsid, et kaasmaalased tarvitavad liiga palju alkoholi.

2024. aastal olid elanike hinnangul Eestis kõige teravamateks alkoholitarbimisega seonduvateks probleemideks alkoholijoobes sõidukijuhtimine ja kodune vägivald.

Uuring näitas, et 88 protsenti vastanutest hindasid, et alkoholijoobes sõidukijuhtimine on tõsine probleem, 86 protsenti inimestest leidsid, et kodune vägivald on tõsiseks probleemiks.