Valitsuse ennetusnõukogu avaldas esmaspäeval riigi alkoholipoliitika alusdokumendi kuni 2035. aastani, mis on jätkuks alkoholipoliitika rohelisele raamatule. Selle avaldas sotsiaalministeerium 2014. aastal

Dokumendist selgub, et maailma terviseorganisatsiooni WHO regioonidest tarbitakse Euroopas kõige rohkem alkoholi ning Eestis on tarbimine ka Euroopa keskmisest tasemest kõrgem.

Kui 2019. aastal tarbisid vähemalt 15-aastased eestlased keskmiselt 10,4 liitrit puhast alkoholi, siis 2024. aastal oli sama number 10,7. Kusjuures 2022. aastal käis see 11,2 liitri juures.

Kuigi noorte alkoholitarbimises on jätkuvalt näha langust, siis huvitaval kombel on näha alkoholitarbimise tõusutrendi noorte naiste seas. Seda saab dokumendi väitel põhjendada sagenenud veinitarbimisega.

Konjunktuuriinstituudi analüüsi kohaselt on ka alkohol muutunud taskukohasemaks, sest 2018. kuni 2024. aastani tõusid netopalgad 44 protsenti, ent õllehinnad 15 ning viinahinnad hoopiski vähenesid 0,33 protsenti. Seega oleks 2024. aastal kuus aastat varajasemaga võrreldes võimalik keskmise netopalga eest osta 27 liitrit rohkem viina ja 88 liitrit rohkem õlut.

Alkoholitarbimise vähendamiseks näeb komisjon võimalust asja parandada sellistes valdkondades: alkoholi taskukohasuse, füüsiline kättesaadavus ja müügikeskkond, varajane märkamine ja ravi, turvalisus ning teadlikkus alkoholi terviseriskidest. 

Sotsiaalminister Karmen Jolleri (Reformierakond) sõnul ei tähenda see, et kõik muutused toimuksid nüüd ja kohe.

"See ei tähenda, et kõik dokumendis kirjeldatud sammud rakenduvad korraga, vaid et meil on olemas selge suund, kuidas alkoholist tulenevat kahju järk-järgult vähendada," ütles ta.

Esmalt soovitakse järkjärguliselt tõsta alkoholiaktsiisi, sest selle mõju tarbimisele on kohene, vähendades alkoholitarbimist kolme kuu jooksul.

"Hästi kavandatud aktsiisitõusud mitte ei vähenda ainult alkoholi kogutarbimist ja sellest tingitud kahju, vaid suurendavad ka riigi eelarve tulusid," lisatakse.

Teiseks tahetakse, et ümbritsev keskkond suunaks alkoholi tarbimist vähendama, sealhulgas läbi selle kättesaadavuse ja nähtavuse vähendamise. Selleks soovitakse näiteks täiendavalt lühendada alkoholi jaemüügi kellaaegasid, keelata selle müük lasteaedade ja koolide vahetus läheduses ning vähendada müügikohtade arvu.

Lisaks soovitakse piirata alkoholi müüki tanklates ning avalike randade territooriumil ning karmistada alkoholireklaame. Näiteks soovitakse, et alkoholireklaami tervisehoiatuse sõnumid oleksid vahelduvad ning lisataks ka vähiriski hoiatus.

Alkoholi vältimise propageerimiseks tahetakse ka populariseerida alkoholivabade ürituste korraldamist ning "teiste alkoholivabade keskkondade loomist".

Siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnul on alkoholipoliitikal otsene mõju ka siseturvalisusele.

"Alkohol on täna kiiremini kättesaadav kui päästeteenus ja see olukord on proportsioonist väljas. Meie asi on kujundada alkoholipoliitikat nii, et soodustada mõistlikke valikuid ning vähendada solidaarseid kahjusid maksumaksjale," sõnas Taro.

Arengusuundade elluviimiseks koostatakse valdkondadeüleses juhtrühmas eraldi tegevuskava, kus lepitakse kokku vastutajad, mõõdikud ja täpsem ajakava. 

Ennetusnõukogu on valdkonnaülene valitsuskomisjon, mis tegeleb ennetuse, kriminaal-, narko- ja lastekaitsepoliitika küsimustega.

Selle esimees on siseminister Taro ning aseesimehed on justiitsminister Liisa Pakosta, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kultuuriminister Heidy Purga ning sotsiaalminister Joller.

Lisaks kuuluvad nõukogusse Eesti haigekassa, kirikute nõukogu, lastevanemate liidu, linnade ja valdade liidu, noorteühenduste liidu, olümpiakomitee, tervisedenduse ühing, vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni, haridus- ja noorteameti, lastekaitse liidu ning rahandusministeeriumi esindajad ja politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, sotsiaalkindlustusameti ning tervise arengu instituudi direktorid ja riigi peaprokurör.