Valitsus on otsustanud suunata kaitsevaldkonda ligi 195 miljonit eurot euroraha https://www.err.ee/1609762986/valitsus-suunab-kaitsesse-varem-jaatmemajandusele-ja-kliimale-moeldud-raha, mis seni on veel kasutamata. Jutt on ühtekuuluvuspoliitika toetustest, mis oli plaanis ära kasutada 2029. aasta lõpuks.

Need miljonid lähevad nüüd sõjalise liikuvuse arendamisse, näiteks maanteede ja raudteede ehitamisse, aga ka näiteks kaitsetööstuse arendamiseks https://www.err.ee/1609691966/kaitseministeerium-kulutaks-teiste-ministeeriumite-euroraha-taristule. Kõige suuremad summad kaitse hüvanguks tulevad kliimaministeeriumi haldusalast – täpsemalt öeldes 85 miljonit eurot. 31 miljonit eurot vähenevad lähiaastateks mõeldud ringmajanduse ja jäätmemajanduse toetused.

Kärped tulevad eeskätt valdkondadest, kus seni on ministeeriumi hinnangul olnud väga madal huvi.

Näiteks vähendab valitsus toetusmahtu meetmel, mille eesmärk on vähendada Eestis toidujäätmete teket, edendada ringset pakendidisaini ja laiendada korduskasutuspakendite kasutamisvõimalusi.

26 miljoni euro võrra väheneb ka üldine rahapott, mis on seotud korterelamute rekonstrueerimise toetamisega.

Kuue miljoni euro võrra väheneb korterelamute rekonstrueerimise toetusraha oktoobris lõppevate toetusvoorude jääkide arvelt. 20 miljoni euro võrra väheneb aga riikliku rekonstrueerimislaenu raha, mida suunati kortermajadele läbi elamuinvesteeringute fondi.

"Kuna erapangad on viimaste toetusvoorude tulemusena hakanud laenama palju soodsamatel tingimustel ja peaaegu üle terve Eesti, siis oli siiani nende finantsmeetmete järgi oodatust palju väiksem huvi, mistõttu on võimalik toetusvoorude jääkide arvelt rahastust vähendada," märkis kliimaministeeriumi pressiesindaja.

Kliimamuutustega kohanemisele 17 miljonit eurot vähem

Üheksa miljoni euro võrra suunab kliimaministeerium kaitsevaldkonda ka raha, mis oli mõeldud linnaliseks transpordiks. Nii näiteks jäävad välja kuulutamata täiendavad taotlusvoorud mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede rajamiseks suuremates linnades ja nendega piirnevates valdades.

Samuti väheneb Tallinna trammiteede arendamiseks mõeldud meed mahtu osas, millele Tallinn ei ole investeeringutoetust taotlenud.

Kliimaministeerium väitis, et see on raha, mida linnad seni ei ole avatud taotlusvoorudes kasutanud ja seega otseselt raha kaitsevaldkonda ümber tõstmisega midagi tegemata ei jää.

17 miljonit eurot suunab kliimaministeerium kaitsevaldkonda ka raha, mis oli mõeldud kliimamuutustega kohanemiseks. Näiteks tuleb 12 miljonit eurot kärbet kohtkütte toetuse meetmest - kohtkütte väljavahetamise toetus kolmas voor viiakse läbi planeeritust väiksemas mahus.

Väheneb ka linnadele jagatava rohestamiskavade loomise ning üleujutuste tagajärgedega tegelemise toetuste maht.

Kantsler: tõenäoliselt saavad riigid kliimaeesmärkide täitmisel hingamisruumi suurde

Kõik need valdkonnad on moel või teisel seotud kliimaeesmärkidega, milles Euroopa Liit on kokku leppinud.

Nimelt on Euroopa Liidus lepitud kokku, et liikmesriigid peavad vähendama oma heitkoguseid kokkulepitud mahus nii metsanduse ja maakasutuse sektoris (LULUCF) kui ka transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete sektoris. Ametlikus kõnepruugis tuntakse seda jõupingutuste jagamise määruse nime all.

Need riigid, kes ei suuda süsinikuheiteid piisavas mahus vähendada, peavad hakkama mõne aasta pärast ostma kasvuhoonegaaside heiteühikuid teistelt riikidelt. 

Kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk ütles, et raha suunamine kaitsesse teeb kliimaeesmärkide täitmise Eestile keerulisemaks.

"Absoluutselt. See on kindlasti tõsi, et eesmärgi saavutamine on keerulisem, aga vaadates, mis päris elus toimub, siis me julgeme selle riski võtta. Kui me näeme, et kuskil mingi probleem tekib, siis me saame tegelikult sinna ka selle raha tagasi panna," ütles Kokk ERR-ile.

Kokk ütles, et on aga väga suur võimalus, et liikmesriigid saavad selliste riigieelarvelise mõjuga seotud kliimaeesmärkide täitmisel järgnevatel aastatel hingamisruumi juurde. Näiteks nii, et kliimaeesmärkide täitmine oleks paindlikum.

"Kindlasti kliimaeesmärkide elluviimisel tuleb sellega arvestada, et kuna ressursse [raha – toim.] kliimaeesmärkide täitmiseks saab olema vähem ja rohkem saab olema mujal, siis tuleb luua liikmesriikidele võimalust läbi nende paindlikuste neid asju korraldada nii, et keegi ei pea lõpuks kuskil midagi ostma [kasvuhoonegaaside heiteühikuid teistelt riikidelt – toim.]. Ega see ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on see, et need kliimaeesmärgid saaksid mõistlikud ja keegi ei  hakkaks seal peaga klaaslagesid purustama – see on selge," ütles Kokk.