Ukraina vabanes rünnakute korraldamisel Elon Muski Starshieldi sõltuvusest

Õhurünnaku Kertši silla vastu korraldas Ukraina oma vahenditega ning sellele eelnes pikk ettevalmistus. Eksperdid ei usu, et nii ulatuslikke rünnakuid õnnestub sõdivatel pooltel korraldada iga läbirääkimistevooru eel, kuid sellised surveavaldused on läbirääkimiste osa.
Kertši autosild on suures ulatuses purustatud, raudteesild toimib. Kas võib oodata, et selliseid argumente hakkavad vastaspooled esitama iga järgmise läbirääkimistevooru eel? Näiteks Tahte Koalitsiooni kohtumisel Berliinis?
"Ma arvan, et 20. kuupäevani on paar päeva aega ja suurem õhulöök tuleb venelaste poolt," ütles erukolonel Hannes Toomsalu.
Kertši silla purustamise mastaabis operatsioon nõuab pikka ettevalmistust. Ukrainlased ei kasutanud selleks Elon Muski Starshieldi, vaid tekitasid droonilainete vahel infoketi sihtmärgiinfo hoidmiseks. Seejuures lasid ukrainlased silda enda toodetud rakettidega.
"Ukrainlased on juba öelnud, et selle operatsiooni ettevalmistuseks kulus nädalaid, kui mitte kuid. Ja see hõlmas Vene õhutõrjevahendite ja radarite mahavõtmist," sõnas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ekspert Marek Kohv.
Kui kaua raudteeosa ronge kannatab, on kaheldav. Tõenäoliselt proovivad ukrainlased ka seda tabada. Talvel proovib Venemaa pommitada Ukrainat külma ja pimedusse. Ukraina omalt poolt on näidanud, et sõltuvus Elon Muski Starshieldist rünnakute korraldamisel pole absoluutne.
"Ukrainlased kasutavad ilmselt erinevaid lahendusi – nii soomlaste satelliitsidet kui ka Iisraeli satelliitsidet," lausus Kohv.
Pole teada, kas sellised lahendused aitasid tabada hiljuti Balti laevastiku sõjalaeva Soome lahel viimase droonirünnaku ajal Ust-Luga naftataristule. Võidi kasutada ka droonilt droonile sihtmärgi andmete edastamist nagu Kertšis.
"Praegu oli näiteks Kertši rünnakus kasutatud sama süsteemi. Ehk droon on õhus, tiirutab, otsib sihtmärki ja ründab. Aga mingi teave pidi ukrainlastel olema, et seal see laev on," rääkis Toomsalu.
Kohv ei usu aga, et Ukraina võtaks järgmisena ette Balti laevastiku.
"Laeval, mis Soome lahes pihta sai, ei olnud õhutõrjevõimekust. Üldise Balti laevastiku puhul on olukord erinev," selgitas Kohv. "Ma eeldan, et sellisel kujul, nagu Kertši sild hävitati, oleks Ukrainal vähemalt hetkel väga raske survestada või maha suruda nii õhutõrjet kui ka radareid," lisas ta.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK









