Politico: Euroopa Komisjon haaras Kallaselt Lähis-Ida diplomaatias juhtrolli

Euroopa Komisjon on võtnud Lähis-Ida diplomaatias senisest oluliselt suurema rolli, kuna Euroopa Liidu välisesindajal Kaja Kallasel puudub Iisraeliga endiselt otsekontakt, kirjutab Politico.
Väljaanne toob näiteks selle nädala päevakava. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Vahemere piirkonna volinik Dubravka Šuica suunduvad Süüriasse ja Jordaaniasse, ent liidu esidiplomaat Kallas võõrustab samal ajal Brüsselis Vahemere julgeolekufoorumit.
Vastasseis toob esile laiema küsimuse selle üle, kes esindab EL-i välismaal. Sama küsimus kerkis esile ka siis, kui liikmesriikide juhid jätsid Kallase Ukraina rahukõneluste delegatsioonist välja.
Euroopa Parlamendi arengukomisjoni esimehe Barry Andrewsi sõnul õõnestab von der Leyen EL-i usaldusväärsust, kui lubab Iisraelil kõrge esindaja kõrvale tõrjuda.
Šuicast on kujunenud Iisraeli ja USA jaoks sage suhtlusisik.
Veebruaris osales volinik Washingtonis USA presidendi Donald Trumpi Rahunõukogu (Board of Peace) avaistungil ning on tänavu Iisraeli välisministri Gideon Sa'ariga kohtunud või telefonitsi rääkinud vähemalt neli korda.
"Ilma Iisraelita ei ole võimalik midagi teha," on Šuica varem Politicole öelnud, viidates püüdlustele toimetada Gaza sektorisse humanitaarabi. "Vajame Iisraeli võimude heakskiitu ja seetõttu peamegi suhtluskanalid avatuna hoidma. Nad on seal kohal ja me peame nendega koostööd tegema."
Šuica sõnul koordineeritakse Lähis-Ida missioone Kallasega ühise laua taga.
Kallase suhtluskanal Sa'ariga on olnud suletud alates juunikuus puhkenud avalikust tülist.
Väidetavalt võrdles Kallas Iisraeli käitumist palestiinlastega Lõuna-Aafrika apartheidirežiimiga. Sa'ar teatas seejärel, et katkestab Kallasega kõik kontaktid, kuni too võtab tagasi Iisraeli vastu suunatud "verelaimu".
Kallas ei ole väidetavat apartheidikommentaari selgitanud ning tema liitlased keelduvad ütlemast, kas ta seda võrdlust reaalselt kasutas.
Iisraeli välisministeeriumi pressiesindaja Michal Maayani sõnul jääb kontaktide katkestamise otsus jõusse ning see puudutab eranditult EL-i esidiplomaati.
"Iisrael jätkab konstruktiivset suhtlust EL-i institutsioonide ja liikmesriikidega, samuti hoiab minister Sa'ar tihedaid sidemeid liikmesriikide välisministrite ja teiste EL-i ametnikega," lisas Maayan.
Enne tüli puhkemist suhtlesid Sa'ar ja Kallas tihedalt ning EL survestas Iisraeli lubama Gaza sektorisse rohkem humanitaarabi.
Nende suhtlusega kursis oleva allika sõnul vahetasid nad vahel WhatsAppi sõnumeid mitu korda päevas. Kallase nõunikud toovad esile kokkuleppe, mille eesmärk oli hõlbustada humanitaarabi kohaletoimetamist ja mille sõlmimisele Kallas kaasa aitas.
Mõnede EL-i diplomaatide hinnangul tekitab suhete katkemine ühenduse diplomaatiale probleeme.
"See on murekoht, kui iisraellased ei soovi temaga rääkida," märkis üks diplomaat. "Ilma nendeta pole võimalik Gaza küsimusi lahendada."
EL-i välispoliitikas jagunevad ülesanded Kallase juhitava Euroopa välisteenistuse (EEAS) ja Euroopa Komisjoni vahel. Kallas tegeleb eeskätt välis- ja julgeolekupoliitikaga, komisjon aga kontrollib suurt osa ühenduse abi-, arengu- ja majandusmeetmetest.
Praktikas kipuvad vastutusalad aga sageli kattuma.
Nii Kallas kui ka Šuica osalesid mais toimunud EL-i ja Süüria poliitilisel dialoogil, von der Leyen aga osales koos Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga jaanuaris peetud EL-i ja Jordaania tippkohtumisel.
Kallas allkirjastas esmaspäeval EL-i ja Süüria koostöölepingu ning võõrustab järgmise kuu alguses EL-i ja Pärsia lahe koostöönõukogu välisministrite kohtumist.
Kahe EL-i ametniku sõnul pole Kallast ega tema juhitavat välisteenistust Lähis-Ida poliitikast kõrvale jäetud ning nad teevad Šuicaga tihedat koostööd.
Iisrael otsustab ise, kellega suhelda, märkis üks ametnik ja lisas, et Sa'ari otsus Kallast vältida näib olevat isiklik.
Praegune vastasseis meenutab Kallase eelkäija Josep Borrelli ja Iisraeli vahelisi pingeid.
Borrell kritiseeris avalikult Iisraeli tegevust Gazas ja Jordani Läänekaldal ning väidetavalt andis Iisrael mõista, et Borrell ei ole riigis oodatud. Samas ametlikult Iisrael kontakte ei katkestanud.
Sa'ar on valinud sõjaka liini ka teiste riigijuhtidega. Ta ütles, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron "võib luua" Palestiina riigi Prantsusmaale, kuna Macron toetas selle tunnustamist.
Hiljem lisas Sa'ar, et Macron pole Iisraelis oodatud, kuni Prantsusmaa seda poliitikat jätkab.
Samuti on Sa'ar läinud tülli Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja välisministri Hakan Fidaniga ning kuulutanud ÜRO peasekretäri António Guterrese persona non grata'ks.
Kallase liitlaste hinnangul pole pingelised suhted üllatavad, sest oma ametis peab ta esindama ka neid EL-i liikmesriike, kes kritiseerivad Iisraeli poliitikat Gazas.
Lisaks viitavad nad von der Leyeni 2025. aasta ettepanekule peatada osaliselt EL-i ja Iisraeli assotsiatsioonileping ning piirata Iisraeli ülikoolidele antavat Euroopa teadusrahastust, mis pingestas suhteid veelgi.
Kuigi kumbki ettepanek ei kogunud liikmesriikides piisavalt toetust, aitasid need kaasa suhete halvenemisele.
Euroopa Komisjoni kõneisiku sõnul on Kallas avatud dialoogile ja valmis suhtlema Iisraeli järgmise valitsusega.
Kõneisik lisas, et Kallas arutas EL-i ja Iisraeli suhete tulevikku esmaspäevasel välisministrite kohtumisel. "Ta hoiab jätkuvalt sidet eri poliitiliste suundade esindajatega."
Ühe nõuniku sõnul suhtleb Iisrael jätkuvalt Euroopa välisteenistuse ekspertidega, sealhulgas EL-i eriesindajaga Lähis-Ida rahuprotsessis Christophe Bigot'ga.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Politico









