Loobu jõel tähistati taasiseseisvumispäeva kanuuga matkates
Taasiseseisvumispäeva saadeti mööda eri moodi. Lääne-Virumaal tähistasid kümned huvilised tähtpäeva Loobu jõel kanuuga matkates.
Undlasse kogunenud Loobu jõematkal osalejatele rääkis korraldaja Vahur Leemets, kuidas kanuus õigesti käituda.
"Kanuuga saab hakkama ka inimene, kes kunagi pole vee peal sõitnud. Talle on võimalik teha instruktaaž ja ta saab sellega sõitma minna. Ümbermineku vältimiseks on põhireeglid. Õlgasid ei tohi üle parda kallutada. Kui õlad on paadis sees, siis see suur matkakanuu kunagi ümber ei lähe. See on 95 sentimeetrit lai ja lapiku põhjaga," rääkis Leemets.
Muidugi on alati variant, et kui nina või saba jääb puu oksa või kivi taha kinni, siis võib kanuu ümber ka käia.
Loobu jõe kanuumatka tuumiku moodustas suguvõsa, kes sättis oma kolme põlvkonna traditsiooniliseks kokkusaamiseks just tänase päeva.
"Otsustasime kanuuga looduses viibimise kasuks, kuna me oleme viimasel ajal palju linnastunud. Väga tore on käia lastega koos ja tutvustada oma kodukanti, sest siin lähedal on meie sünnikoht. Hea oli tulla ja vaadata neid piirkondi, kus pole isegi juba kümneid aastaid käinud. Ja oli ka tore lastele rääkida lugusid oma lapsepõlvest," lausus Helina Maripuu.
Olenevalt valitud tempost viibiti Loobu jõel kolm kuni seitse tundi.
"See oli väga mõnus kulgemine, vesi ju voolab – selles mõttes oli see väga mõnus aeg iseendale ja lastega koos olemise aeg," ütles Maripuu.
Loobu jõe kanuumatk oli 17 kilomeetrit pikk ehk iga taasiseseisvusaasta kohta läbiti pool kilomeetrit.

Toimetaja: Marko Tooming










