Mõne kilomeetri kaugusele Matsalu rahvuspargi piirist väikeste külade vahele tahetakse püstitada kümme kuni 280 meetrist tuulikut.

Ala jääb Haapsalu territooriumile ja linnale on esitatud taotlus eriplaneeringu algatamiseks. Taotluse esitas osaühing Energiapark, mille omanikud on Leedu energiaettevõte Ignitis Renewables ja Eesti ettevõte RNW Projects. Tuuleparki rahastaks täies mahus Ignitis.

"Praegu me taotleme seda võimalust, et saaksime alustada keskkonnamõju uuringutega. See on see eeldus, mille põhjal on üldse võimalik öelda, kas sellesse piirkonda on võimalik tuuleparki ehitada ja kas on vaja seal teha mingisuguseid kohandusi just loodusest tingituna," sõnas Ignitis Renewables Eesti kogukonnajuht Elo Võrk.

"See taotlus on tulnud ja eks me peame seda arutama. Minu isiklik arvamus ja eks me oleme linnavalitsuses ka seda arutanud - meie arvamus on see, et väga kahetsusväärne, et selline taotlus üldse tuli. See on kolme asula keskel igast asulast kolm kilomeetrit ja kolm kilomeetrit veel Matsalu looduskaitsealast ja see on nii vale koht, kui üldse olla saab," ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Suklese sõnul pole linna üldplaneeringu järgi Haapsalus tööstuslikele tuuleparkidele üldse kohta.

"Meil on väga ilus loodus rannas ja meil on Matsalu looduskaitsepark. Meil on linnuvaatlejad ja meil ei ole teoreetiliselt ruumi, kus ilma ümbrust ja loodust häirimata saaks need tuulikud üles panna," lausus Sukles.

Matsalu rahvuspark on pesitsus- ja rändepaik paljudele lindudele ja linnuturistide sihtkoht.

"See, et üldse tõsiselt kaalutakse Matsalu rahvuspargile niivõrd lähedale tuulepargi rajamist, on täiesti mõistusevastane, sest need linnukaitselised väärtused, mis siin Matsalus on, on niivõrd suured, et see tuuliku negatiivne mõju ei mõjuta mitte ainult neid kohalikke lindude asurkondi, vaid see mõju ulatub kogu Euroopa skaalale. Tuulikute mõju osadele linnuliikidele võib ulatuda viie või isegi kümne kilomeetri kaugusele. Kõige linnurohkemad alad tegelikult Matsalus asuvad rannaniidul ja selle vee ning maismaa piiril ehk tuulepargile kõige lähematel aladel. See negatiivne mõju on tegelikult isegi enne põhjalikke uuringuid väga hästi teada, sest Matsalus on järjepidevat seiret tehtud 70 aastat," ütles ornitoloog ja loodusvaatleja Tarvo Valker.

"Rahvuspark on tuntud oma säilinud väärtuste tõttu ja neid tullakse üha rohkem Eestisse külastama, kuna Lääne-Euroopas need on suures osas hävinud. Sellega saab pihta kogu loodusturismi valdkond Lääne-Eestis ja suuremas pildis ka üle Eesti, kuna need loodusturistid reisivad kogu Eestis," lausus Matsalus asuva Tuulingu külaliste- ja puhkemaja omanik Ants Ale.

Ignitise kogukonnajuht Elo Võrk ütles, et Eestis on vähe alasid, kuhu üldse tuuleparke rajada saab ja Matsalu rahvuspargi läheduses asuva alani jõuti läbi põhjaliku kaardiandmete analüüsi.

"Tegelikult väga-väga suured analüüsid välistamiste selgeks tegemiseks on juba tehtud selle ala kohta. Ta võiks justkui sobida, aga see, kas sinna päriselt saab teha tuuleparki, see sõltubki nüüd just nendest keskkonnamõju hindamise uuringutest," ütles Elo Võrk.

Otsuse eriplaneeringu algatamise kohta teeb Haapsalu volikogu.