Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 13. oktoobril kell 5.30:

- Zelenski hinnangul on Ukraina positsioonid rindel tugevad;

- Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit;

- Telegraph: Ukraina sõltub Ühendriikidest kolmes olulises valdkonnas.

Zelenski hinnangul on Ukraina positsioonid rindel tugevad

Pärast kõrgema ülemjuhataja peakorteri esmaspäeval korraldatud istungit teatas president Volodõmõr Zelenski, et Venemaa kannab iga päev suuri kaotusi ja Ukraina positsioonid rindejoonel on tugevad.

"Tänan kõiki meie väeüksusi, kes täidavad täielikult oma lahinguülesandeid ja kasutavad oma relvi võimalikult tõhusalt. Ukraina positsioonid rindel püsivad tugevana ja sel aastal on need tugevaimad üle pika aja. Kuigi venelased on mõnes rindelõigus arvulises ülekaalus kuus kuni kaheksa korda, siis saavutame me siiski Ukrainale vajalikke tulemusi," ütles Zelenski.

Riigipea sõnul jätkavad Ukraina relvajõud aktiivset kaitset ja tõrjuvad Venemaa okupatsioonivägesid järk-järgult tagasi. Presidendi sõnul on Venemaa kaotused viimastel kuudel suurenenud.

"Ainuüksi Dobropillja piirkonnas kaotavad venelased iga päev hukkunutena umbes 200 sõdurit. Neil on ka palju raskelt haavatuid. Peatame iga vaenlase katse edasi liikuda või sisse imbuda. Teeme kõik selleks, et seda tagada," jätkas Zelenski.

Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit

Vene väed ründasid esmaspäeva hilisõhtul rakettidega Harkivi linna, kus võtsid sihikule peamiselt Holodnohirskõi rajooni. Viimastel andmetel sai vigastada 11 inimest.

Ka pealinn Kiiev langes esmaspäeva hilisõhtul taas raketirünnaku alla. Ohvrite ega kahjustuste kohta esialgu kinnitatud informatsiooni pole.

Telegraph: Ukraina sõltub Ühendriikidest kolmes olulises valdkonnas

USA president Donald Trump taasalustas ootamatult oma isiklikku kättemaksuretke Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vastu ja tõestas taas oma vankumatut poolehoidu Kremli juhile Vladimir Putinile, kirjutas esmaspäeval väljaanne The Telegraph.

Väljaanne tõi välja, et ühe päeva jooksul nõudis Trump Zelenski poliitilist tagasiastumist ja teatas samal ajal erakorralisest kokkuleppest Putiniga Venemaa diislikütuse importimiseks just õigel ajal enne USA kongressi valimisi.

Artiklis märgitakse, et need sammud viisid olukorra tagasi Trumpi ametiaja esimestesse kuudesse 2025. aastal, mil ta tegi kõik endast oleneva, et sundida Ukrainat nõustuma rahumeelse lahendusega Venemaa tingimustel.

"Õppetund, mille Zelenski sellest jõupoliitika jõhkrast näitest sai, kus valitsevad halastamatud ellujäämisseadused, oli see, et Trumpile tuginemine on äärmiselt ohtlik tegevus," märkis ajaleht.

Praegu on Trumpil Zelenski üle palju vähem mõjuvõimu, kuna Ukraina ei saa enam Ühendriikidelt raha. Ameerika relvad jõuavad endiselt Ukrainasse, kuid neid müüakse kommertstingimustel ja nende eest maksavad Ukraina Euroopa liitlased.

Kuid nagu väljaanne märkis, siis on säilinud kolm kriitilist sõltuvusvaldkonda.

Esimene neist on lahinguluure Ukraina sõjalisteks operatsioonideks ja eriti kauglöökideks Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide pihta. Arvatakse, et USA valitsusstruktuuridest on Ukrainat jätkuvalt toetanud vaid Luure Keskagentuur (CIA) ja luurekogukond tervikuna. Nad pakuvad eelkõige täpseid satelliidiandmeid, mis võimaldavad Ukrainal suure täpsusega tabada üha enam sihtmärke Venemaa territooriumil.

Teine ja ehk kõige pakilisem koostöövaldkond on püüdurrakettide tarnimine ballistiliste rakettide allatulistamiseks. Praegu on vaid Ameerika Patriot-süsteemid võimelised hävitama Putini kõige tõhusamat relva, mis tabab Ukraina linnu päevast päeva.

Viimaseks sõltuvusvaldkonnaks on endiselt Ameerika relvade müük Ukrainale, mille eest maksavad Euroopa liitlased NATO Ukraina esmavajaduste mehhanismi PURL raames.

Väljaande informatsiooni kohaselt on USA ametnikud oma Euroopa kolleegidele juba öelnud, et Trump lõpetab selle programmi raames relvade tarnimise, kui Zelenski ei peata Ukraina rünnakuid Venemaa naftarafineerimistehastele.

See, kas Euroopa suudab neid kaotusi korvata, sõltub mandri enda relvatootmisvõimekusest, millel on juba praegu raskusi hüppeliselt kasvanud kaitse-eelarvetest tingitud nõudlusega toimetulekul, eriti Saksamaal ja Poolas.

Väljaanne prognoosis, et Euroopa valitsused peavad otsustama, kas suunata tarned ümber oma relvajõududelt ja seada Ukraina esikohale. Eeldatakse samuti, et Ukraina Euroopa liitlased ei pruugi suuta täielikult korvata Ühendriikidest tulevate sihtmärkide luureandmete kaotust.