Asi sai alguse Lauri Läänemetsa postitusest, kus ta kriitiliselt käsitles asjaolu, et selle aasta riigieelarves on valitsuse sõnul tekkinud 800 miljonit eurot vaba raha.

"On selgunud, et riigieelarves ei ole 2025. aastal ülelaekumist 800 miljonit eurot nagu väitis peaminister. Rahandusministeerium saatis reedel riigikogu rahanduskomisjonile täpsemad numbrid, mis näitavad 2025. aastal ilma sihtotstarbeta raha suuremat laekumist 340,6 miljonit eurot. See on 459,4 miljonit eurot väiksem summa, kui peaminister Michal hõisanud on! Rääkimata sellest, et tegemist on ühekordse ajutise laekumisega," kirjutas Läänemets.

"Eesti inimestel tekib siit õigustatud küsimus, et kust saavad peaminister ja rahandusminister oma informatsiooni? Kuidas Eesti riigi juhid teavad ühte, aga rahandusministeeriumis on hoopis teised numbrid? Kas me peaksime kahtlema ka valitsuse teiste otsuste pädevuses? Igal juhul Reformierakonna riigirahanduse juhtimise võimekuses tuleb kindlasti kahelda," lisas ta.

Läänemetsa sõnul laekub makse 2025. aastal rohkem 504,2 miljonit eurot. Ta lisas, et 504,2 miljonist tuleb lahutada need summad, mis on seadustega juba kaetud. Ehk need, millel on kasutus juba ette nähtud, nagu taastuvenergia tasu 68 miljonit eurot, füüsilise isiku tulumaks omavalitsustele 27 miljonit eurot, sotsiaalmaks 43 miljonit eurot, pensioni- ja töötuskindlustusmaksed 24,9 miljonit eurot.

Läänemetsa sõnul on seega tegelik enamlaekumine 340,6 miljonit eurot.

Läänemetsa sõnul rahandusministeerium prognoosib ka Rail Balticu jt investeeringute edasilükkumist järgmisesse aastasse 257 miljonit eurot. "Selle võrra riigieelarve seis paraneb, raha juurde ei tule, sest kasutatakse 2026. aastal. Need summad on ka juba lepingutega kaetud," märkis ta.

"Kas tõesti peaminister ja rahandusminister ei tea riigirahanduse ABC-d? Liidavad kokku maksude ühekordse erakorralise laekumise ja ühekordse investeeringute edasilükkamise ning saavad tulemuseks iga-aastase püsitulu? Unustavad ära, et pensioni või kohaliku omavalitsuse raha ei saa nad kasutada? Liidan ja lahutan, aga tõesti ei saa aru, mis matemaatikat Reformierakonna juhid meie kõigi peal katsetavad," ütles Läänemets.

"Lauri Läänemets on tore mees"

Sellele jutule reageeris peaminister Michal oma sotsiaalmeedia seinal.

"Lauri Läänemets on tore mees, aga rahanduse jätaks ma siiski nende prognoosida, kes seda teevad, usaldades rahandusministeeriumi spetse, eksperte ka mujalt. Nende prognoos on lihtne. Eelarve planeeriti –3 protsendi defitsiidiga, aasta lõpuks on tulemus –1 protsent. Vahe ongi kaks protsenti SKP-st ehk ligi 800 miljonit on riik vähem kulutamas sel aastal," kirjutas Michal.

Michal rõhutas ka seda, et 800 miljonit parem positsioon ei tähenda selle kulutamist, tema sõnul ei tule kingitusi ega toredaid asju. "Hoopis seda, et ka järgmisel aastal tuleb kasin olla, nii püsivad asjad korras ning saame kaaluda paremate laekumiste juures tulumaksualandust," sõnas Michal.

Sellele vastas omakorda taas Läänemets. "Kristen, sa püüad end nüüd päästa ja oma sõnu paremasse valgusesse väänata. Aga sinu väide oli, et saame riigi tulusid vähendada, kuna makse laekub paremini ja rahandusel läheb hästi. See eeldab, et riigil on eelarve laekumine paranenud ja mitte ainult sellel, vaid järgnevatel aastatel laekub maksudest paremini," lausus Läänemets.

Läänemets kordas, et tegelikkuses on rahandusministeeriumi andmetel laekumas vaid 340,6 miljonit eurot, mida teoreetiliselt saaks kasutada katteallikana automaksu kaotamisel, tulumaksutõusu ärajätmisel või palkade tõstmisel.

"Kuid ka see on praeguse info kohaselt vaid üheaastane erand.
Ülejäänud summad ei kvalifitseeru isegi selleks rahaks, mida teoreetiliselt saaks kasutada, sest nad ka peavad seaduse järgi liikuma kindlate kulude katteks," lausus Läänemets.

"Seega, kuidas on võimalik peaministrina teha sellest kõigest järeldus, et riigirahandus on korras? Ning kuidas ikka tuleb kokku matemaatika, mis annab võimaluse väita, et on tekkinud katteallikad riigitulude vähendamiseks?" küsis Läänemets.

"Ma püüan hoopis sind päästa, Lauri," torkas Michal vastu.

"Et poleks lihtmatemaatika pärast piinlik. Miinus kolme protsendi ja miinus ühe protsendi vahe ongi 800 pluss miljonit sel aastal paremat positsiooni. Ei mingit aga. Ja et ei peaks selgitama, miks on SDE arvates õpetajad, politseinikud ja tööinimesed need rikkad, kes igal aastal tänu teile ja KE ja Isamaale 1500 eurot rohkem maksavad. Oled juba neile selgitanud, et nad on rikkad sotsiaaldemokraatlikus maailmas?" oli Michal vastu.

Michal nimetas kolm põhjust, miks on eelarve olukord parem võrreldes eelmisel aastal riigieelarves planeerituga. Need on tema sõnul eelkõige prognoositust kiirema palgakasvu tõttu paremini laekuvad maksud, avaliku sektori kulude kontrolli alla saamine ning investeeringute ajatamine või ärajätmine.

"Nii et, hea Lauri, lepime ehk siiski rahaministeeriumi arvutustega. Maksude parem laekumine, mh ka väga oodatud majanduskasv, annab võimaluse kaaluda tulumaksualandust. Ning eriteade veel kord, parem positsioon tähendab siiski kasinat toimetamist edasi, mitte pakkumisi, kuidas seda vähemkulutamist sotsiaaldemokraatlikult rohkemkulutamiseks parandada. Sel aastal parem seis ei muuda seda, et järgmisel aastal tuleb raha lugeda, ehkki siiski majandusel läheb paremini. Pessimistide pettumuseks.. Alati rõõm selgitada," rääkis Michal.

"Nutta, ainult nutta. Naerda pole siin midagi"

Eraldi võttis Läänemets Michali postitust kommenteerida ka oma Facebooki lehel.

"Nutta, ainult nutta! Naerda pole siin midagi, kui vaatan peaministri vastulauset tema FB kontol mulle. Kristen Michal on öelnud, et riigieelarve parem seis, kus 800 miljonit laekub rohkem, võimaldab riigieelarve tulusid vähendada.
Rahanduskomisjon ei saanud sellest aru. Paluti rahandusministeeriumilt täpsemat ülevaadet, mis saabus reedel. Tõsi, eelarveprognoos näitab, et 2025. aasta riigieelarve defitsiit on miinus kolme protsendi asemel miinus üks protsenti. See on rahas umbes 800 miljonit eurot. Aga kui me 800 miljoni sisse vaatame, siis ei paista seal seda vaba ja pikaajalist tulu, mida saaks kasutada palgatõusu või riigi tulude vähendamise katteallikaks. Ei ole ka paremat laekumist 800 miljoni ulatuses," rääkis Läänemets.

Läänemetsa sõnul see, et mingit objekti ei jõuta sellel aastal valmis ehitada, ei ole riigieelarve tulu. "Halb planeerimine lihtsalt vähendab kulusid ja seega on ka eelarve miinus korraks väiksem," sõnas ta.

"Kust tuleb ikkagi see 800 miljonit, mille võrra riigirahandus on parem? Kus on see katteallikas, mis võimaldab samas ajahetkes suurendada riigikaitse kulusid 720 miljonit, tõsta palku 150 miljonit ning vähendada riigi tulusid ligi 500 miljonit?" küsis Läänemets taas.

Peaminister ja Reformierakonna juht Kristen Michal ütles eelmise nädala teisipäeval saates "Stuudios on peaminister", et selle aasta eelarve on üle 800 miljoni paremas seisus, kui oli planeeritud.