Karl Lumiste: automaksu vastuolust põhiseadusega

Karl Lumiste kirjutab mootorsõidukimaksu vastuolust põhiseaduse, riigikohtu praktika ja julgeolekupoliitikaga.
2025. aasta suvel tabas paljusid inimesi ebameeldiv üllatus, pangakontode arestid. Mootorsõiduki registreerimistasu saab vältida, jättes sõiduki ostmata, kuid mootorsõiduki omades maksust kõrvale kalduda ei saa. Just viimase tõttu on paljude pangakontod arestitud.
Põhiseaduse § 113 ei piira riigikogu otsustusõigust maksude kehtestamisel, kuid maksuseadused ei tohi rikkuda teisi põhiseaduses kaitstavaid õigusi ja vabadusi. Maksu kehtestamisel tuleb arvestada isikute võrdse kohtlemise nõuet, proportsionaalsust, õiguskindluse ja sotsiaalriigi põhimõtet. Maksustamisel ei tohi rikkuda eraelu puutumatust, ettevõtlusvabadust ega elukoha puutumatust (PS §113, kommentaar 7).
Lisaks tuleb maksu kui kohustuse rakendamisel arvestada ka põhiseaduse § 10 laiendatud nimekirjaga. See paragrahv peab silmas põhikohustusi, mida võib jaotada kaheks: esimesed, mis kindlustavad individuaalset vabadust, ja teised, mis tagavad üldist heaolu.
Üldist heaolu tagavate kohustuste alla kuulub ka põhiseaduse § 113 maksukohustus ("Põhiõigused, vabadused ja kohustused"). Maksude puhul tuleb silmas pidada, et need piiravad põhiõigusi isegi siis, kui nende eesmärk on tagada põhiõigused (rahastades riigieelarvet). Kohustused – ka maksud – peavad olema kooskõlas õigusriigi põhimõttega ning sätestatud seaduse või selle alusel antud õigust loova aktiga ja vastama õigusselgusele kui ka õiguskindlusele (PS § 10, kommentaar 11).
Eelnimetatud õiguskindluse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 10-st. See sisaldab õiguse avalikkuse ja arusaadavuse nõudeid, tagasiulatuva mõju keeldu, õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid.
Riigikohus iseloomustab õiguskindluse põhimõtet mitmetes lahendites (RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 23) järgmiselt:
"Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte)."
Riigikohus on lahendi RKPJKo 3-4-1-27-13 p 61-s tõdenud tagasiulatuva mõju keelu kohta järgmist:
"Üldjuhul on lubamatu suurendada kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele. Tagasiulatuv jõud on ebaehtne, kui see puudutab õigusakti vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust, täpsemalt, kui see kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele. Ebaehtne tagasiulatuv jõud on lubatud, kui avalik huvi regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase ootuse."
Ehtne tagasiulatuva jõu keeld reguleerib minevikus toimunud ning lõppenud sündmusi. Asjassepuutuv keeld ehk ebaehtsa tagasiulatuva jõu keeld reguleerib neid tegusid, mis on toimunud, kuid seevastu kestavad edasi ka olevikus.
Mootorsõidukimaks kui omandi valdamise maksustamine kuulub just ebaehtsa tagasiulatuva mõju alla. Sõiduki omamine on tegevus, mis on maksuseaduse jõustumise ajaks minevikus alanud ega ole lõppenud ehk kestab edasi olevikus.
Riigikohtu praktika viitab tugevale ja fundamentaalsele demokraatlikule juhtimiskultuurile, mis on Eesti Vabariiki defineeriv väärtus. Vaatamata riigikogu laiale otsustamisruumile, ei luba Eesti õigussüsteemi viimne sõna ehk riigikohus sellist türanlikku meelevaldsust.
2023. aasta riigikogu valimistel saanud mandaadi koalitsioonierakondadel puudus avaliku huvi mõistes volitus kehtestada niinimetatud automaks ning seeläbi kaaluda üles inimeste õiguspärane ootus. Viimatiste riigikogu valimiste tagajärjel sai võimu juhtimisstiil, mis võttis mootorsõidukimaksu vastu oma suva, mitte avaliku huvi alusel.
Maksud ei ole populaarne teema, kuid siiski on kõigile selle raha kogumiseks avaliku huvi tähenduses väga oluline, mil viisil seda tehakse. Avaliku huvi mõiste hõlmab eelkõige rahvast, keda teenib riik ehk rahva esindajad.
Seadusandlik (konstitueeritud) võim peab töötama rahva üldise heaolu nimel, et tagada maksude laekumine kõige vähem riivavate meetmetega ning tegema seda teenides rahva (konstitueeriva võimu) huve. Kõnealune maks on kehtestatud vastupidiselt: rohkelt riivavalt ning vastupidiselt avalikule huvile. Enim ilmestab viimast, et maks mõjub enim neile, kelle jaoks on mootorsõiduki kasutamine hädavajalik.
Eriti oluline on sõiduki omamine avaliku huvi mõistes julgeolekupoliitikas, sest see annab kriisiolukordades inimestele võimekuse liikuda hajaasustustesse ning ohu eest eemale. Sõiduki omamise raskendamine töötab konkreetselt vastu julgeolekupoliitikale, sest soosib kriisiolukordades abitust ning sõltuvust riigi toest. Selline poliitika ei teosta avalikku huvi ehk rahva tahet.
Kokkuvõttes on õiguslikult mootorsõidukimaks vastuolus põhiseaduse § 113-ga ja § 10-ga, rikkudes õiguskindluse põhimõtet, eelkõige ebaehtsa tagasiulatuva mõju keeldu. Viimase ignoreerimine on riigikohtu praktikale tuginedes keelatud, välja arvatud siis, kui avalik huvi sellise maksu kehtestamiseks on piisavalt suur, et ületab õiguspärase ootuse (ootus, et sellist omandimaksu ei tule).
Kasutatud kirjandus
Toimetaja: Kaupo Meiel




