"Kevadega, aprillis riigi käsutuses oleva informatsiooniga võrreldes on riigieelarve defitsiit vähenenud mitte 800 miljoni, vaid ainult 200 miljoni euro võrra," tõdes komisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa).

Temaga nõustus ka rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Annely Akkermann: "Kevadprognoos oli juba algsest 2025. aasta eelarve aluseks olevast 2024 suvisest majandusprognoosist 600 miljoni euro võrra parem."

Ta meenutas ka, et kevadprognoosi järel otsustas valitsuskoalitsioon, millest olid vahepeal välja heidetud sotsiaaldemokraadid, jätta kehtestamata ettevõtetele kaheprotsendise määraga klassikalise tulumaksu, mis oleks pidanud hakkama kehtima 2026. aastal.

"Kevad- ja suvise (augustis valminud - toim.) prognoosi erinevus, et rahandusministeerium võtab seda tehes arvesse muutunud seadusi," tõdes Akkermann.

Sellele vastanud Reinsalu märkis, et ettevõtete tulumaksu kehtestamine 2024. aastal võis motiveerida paljusid ettevõtteid 2025. aastal dividende välja maksma, suurendades küll ühekordselt riigi tulusid, aga laiemalt mõjus majandusele siiski halvasti. Ehkki selle tagasi pööramine on hea, on selliste muudatustega kahju siiski juba tehtud, kuna inimestel on usk kadunud, leidis opositsioonisaadik.

Istungil osalenud riigikontrolör Janar Holm rõhutas, et praegu 800 miljonist eurost rääkimine tähendab, et selle summa ulatuses on Eestil lühem tee riigieelarve tasakaaluni jõudmiseks. "Juhin tähelepanu sellele, et 2026. aastal nende arvestuste ja otsuste korral on eelarvepositsioon ikkagi miinus neli protsenti SKP-st. Kui nii edasi minna nagu praegu, siis ka jääb miinus neli protsenti. Kui aga veel rohkem tahta kulutada (nagu koalitsioon soovib - toim.), siis see kõik lisandub sellele miinus neljale protsendile ehk 1,6 miljardile eurole," rääkis Holm. 

Komisjoni istungil osalenud Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter tervitas koalitsiooni otsust tühistada plaan kehtestada ettevõtetele kaheprotsendine tulumaks, kuid rõhutas siiski rohkem valitsusliidu ebajärjekindlust ning segaseid signaale maksupoliitikas, märkides, et see ei mõju ettevõtluskliimale hästi.

Omaette teemaks oli istungil ka eelmistest aastatest tänavusse riigieelarvesse üle kantud summade käsitlemine ja arvestus.

"Soovime selle kohta rahandusministeeriumilt selgitusi, sealhulgas selle kohta, kas 2025. aastasse üle kantud kulusid on esimesel poolaastal juba kasutatud," ütles Reinsalu. Tema sõnul on investeeringute osaline ülekandumine mõistetav, kuna näiteks ehituses ei maksta lepingutasusid välja enne, kui selle summa eest ehitatav hoone on valmis.

Akkermann rõhutas, et kui 2024. aastast pärinevad kulutamata summad 1,7 miljardi ulatuses kanda üle 2025. aasta eelarvesse, siis sellega suurendataks kunstlikult eelarve mahtu, ehk ühte ja sama raha pandaks kaks korda eelarvesse. "Ühtegi majandusüksust ju niimoodi ei peeta, et 1. jaanuaril teeme arve tühjaks. Selline ühe kuu varu on igati mõistlik. Seal on väga palju aspekte kui lihtsalt ülekandmised," tõdes ta.

"Ega me komisjonis polegi kunagi seda püstitanud teesina, et kogu eelarve peaks sulguma 31. detsembril. Objektide ajatamised, hanked, vaidlustamise ja muud asjad – need on paratamatud, mida tuleb ka möönda. Ja kui jääb ka raha kulutamata, siis ega see iseenesest ei ole patt, see võib – vähemalt hüpoteetiliselt – olla ka märk säästlikkusest," vastas selle Reinsalu.

Komisjoni esimees avaldas kahetsust ka selle üle, et istungil ei saanud osaleda rahandusministeeriumi esindajad, ehkki neile oli pakutud kolm võimalikku aega sellel nädalal.

Reformierakondlae Kristo Enn Vaga vastas sellele viitega, et ministeerium oli pakkunud kohtumise ajaks esmaspäeva, 8. septembrit.

"Kui parlamendikomisjon pakub välja erinevaid aegu sellel töönädalal, rahandusministeeriumis töötab 250 inimest – tõsi nende teemadega tegeleb väiksem hulk inimesi – aga väita, et mitte ühelgi inimesel ei olnud võimalik koosolekul osaleda… Ma kutsun täidesaatvat mõju – saades aru selle teema poliitilisest sensitiivsusest – aga ma arvan, et parlamendi väärikuse vaatest parlamendikomisjon ütleb need ajad, ja kui neid aegu on selleks nädalaks pakutud kolm, siis see võimalus ikka leitakse," vastas sellele Reinsalu.

Koosoleku kokkuvõttes ütles Reinsalu, et komisjon saadab rahandusministeeriumile enne järgmist komisjoni istungit täiendavad täpsustavad küsimused eelarve kohta.