Michal: eelarveprognoosi järgi jääb 800 miljonit üle
Peaminister ja Reformierakonna juht Kristen Michal ütles saates "Stuudios on peaminister", et selle aasta eelarve on üle 800 miljoni paremas seisus kui planeeritud. Michali sõnul pingutab valitsus, et jätta ära tulumaksu tõus. Michal suhtus väga kriitiliselt ka automaksu.
"Eelarve defitsiit, mille me riigikokku saatsime, on selle lubatud miinus kolme raamides, ehk miinus kolm protsenti. Ja praeguse prognoosi alusel see siis on aasta lõpuks miinus üks. See vahe on kaks protsenti. Ehk 800 miljonit oleme paremini hakkama saanud. See tähendab seda, et kulud on kontrollitud, investeeringuid oleme ajatanud, veidi majanduskulusid koomale tõmmanud ja rõhutades ka, et palgakasv on toonud laekumiste poolel kasvu, seal on nii ettevõtte tulumaksu kui ka füüsiliste isikute tulumaksu," rääkis Michal.
"Eesti majandusel ja eelarvel on läinud oodatust paremini. Ühest küljest on kulude kasvu saanud kontrolli alla. Ja kuna palgad on kiiresti kasvanud, siis ka maksulaekumine on olnud oodatust parem. Eesti inimesed ja majandus on olnud tublimad kui kriitikute arvates see on," ütles Michal.
"Eelarve korda tegemisega oleme me paremini hakkama saanud kui keegi oleks võinud arvata," ütles Michal.
Saatejuht Arp Müller küsis Michalilt, et kuidas saab kindel olla, et värske prognoos paika peab, sest mullune prognoos ennustas Eestile 3,3 protsendist majanduskasvu, ent reaalsuses jäi see alla protsendi.
"Eks prognoosid alati on ekslikud. Ma ei taha prognoosijatele ülekohut teha, sest nende töö kindlasti ei ole lihtne," vastas Michal.
"Vaadates prognoose ja trendide keskmisi, tasub vaadata seda, et mis suunas see asi läheb. Ja see suund, kuhu see asi läheb, on ikkagi see, et majandus on taastumas. Sellega ma arvan, et keegi ei vaidle," lausus Michal.
"Kui riigi rahaasjad on korras, siis me edasi peame ka vaatama, et kui näiteks üksikisiku maksulaekumine, mida ta ka praegu on olnud, on parem, siis me saame kaaluda ka tulevikus erinevate maksutõusude ära jätmist. Tulumaksu koormust me igal juhul vähendamine," sõnas Michal.
"Kui see prognoos näitab, ja see prognoos näitas, et tulumaksu laekumine, maksulaekumine on parem, siis me saame kaaluda, kui me suudame leida õpetajatele ja kultuuritöötajatele palgalisa, sisejulgeolekus päästjatele ja politseinikele palgalisa ja mahume raamidesse, mis on eelarvereeglid, siis me saame kaaluda ka tulumaksu kasvu ära jätmist," lausus peaminister.
"Me pingutame selle nimel, et selline võimalus oleks – tulumaksu koormust veel täiendavalt vähendada. See on oluline, sest et kui me tahame oma ettevõtluse konkurentsivõimet kasvatada, me tahame, et inimesed tuleksid hinnatõusudega paremini toime, siis rohkem raha kätte jätmine on selleks lahendus," lisas ta.
"Kui miski on reformierakondlik, siis see kindlasti on reformierakondlik," lisas ta.
Endine rahandusminister Mart Võrklaev (RE) rääkis hiljuti ERR-ile, et kaitsekulude järsk suurendamine ei võimalda riigil järgmisesse aastasse plaanitud tulumaksutõusu ära jätta. Võrklaev, kes oli ise üks automaksu autoreid, oli kriitiline ka selle suhtes, millise suuna on võtnud automaksu eelnõu. Tema sõnul oli algne idee, et maks ei sisaldaks palju erandeid.
"Te omistate midagi väga ebaõiglaselt talle. Ainuke inimene, keda ma arvan, kes võiks seda mootorsõiduki maksu omaks tunnistada on Jevgeni Ossinovski. Ühtegi teist täiemõistuslikku inimest ma ei tea, kes seda kana-põtra omaks tahaks tunnistada," lausus Michal.
Saatejuhid küsisid, kas tõepoolest on laua peal mootorsõidukimaksu täielik tühistamine.
"Praegu, nagu te ütlesite kantseliitlikult, laua peal ei ole, aga minu meelest ei ole see teab-mis õnnestunud maks ka. Ma olen seda alati öelnud," sõnas Michal.
Samas ütles Michal, et valitsusel on plaanis kärbetega jätkata. "Me kindlasti otsime võimalusi ka riigi kulude kokku tõmbamiseks sealt, kus võimalik on. Kindlasti on ridu, kust saab kokku tõmmata," lausus Michal.
ERR kirjutas esmaspäeval, et kliimaministeerium suunab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA kaudu jaotatava maapiirkondade elukondliku kinnisvara toetuse eelarvest 580 000 eurot ministeeriumi tööjõukulude eelarve puudujäägi katteks. Ministeeriumi sõnul oli toetusraha üle, aga palgaraha puudu.
"See on võib-olla veidi filosoofilisem küsimus. Kui sul ühes meetmes jääb raha kasutamata ja teises kohas on vaja seda kasutada, siis kas iga muudatusega peaks minema parlamenti muutust läbi viima? Niikuinii tuleb lisaeelarve, kus see ära parandatakse. Teatud paindlikkus siiski peab olema ju eelarve rakendamisel ka. Millegi eest ometi need ministrid ja ministeeriumid ka vastutavad. Ja kui ühel real on raha üle ja teisel puudu, siis pead sa suutma neid otsuseid ise teha. Ministrile millegi eest ometi palka makstakse," kommenteeris Michal.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: Intervjueerisid Arp Müller ja Mirko Ojakivi









