Valitsuse liikmed saabusid teisipäeval riigieelarvekõnelustele meelt avaldavate õpetajate, päästjate ja politseinike saatel. Piketeerijate soov on, et palgatõus oleks üks riigieelarve prioriteete. Haridusminister Kristina Kallase sõnul see nii ongi ning eelarve koostamisel otsustatakse esmalt palgatõusud ja seejärel maksumuudatused.

"Kõigepealt me peame ära otsustama palgad ja siis me vaatame tulumaksu ärajätmise teemat, automaksu muutmise teemat. Ei ole niimoodi, et kõigepealt maksutõusud jätame ära, õpetajad ja päästjad jäävad nulltõusuga, sellepärast, et raha kulub sinna ära. Prioriteet – absoluutne prioriteet – on palgad," sõnas Kallas.

Eelarvekõnelused algasid erinevate ülevaadetega, seega ei saa veel öelda, kas ja millised maksumuudatused meid ees ootavad, kuigi majandusolukord peaministri sõnul on veidi parem.

"Kui maksud laekuvad paremini, siis on võimalik kaaluda – ja rõhutan on võimalik kaaluda – erinevate maksude ärajätmist, eeskätt viitan tulumaksule, aga seda öeldes: riigieelarve prioriteet on siiski kaitsekulude kiire kasv," lausus peaminister Kristen Michal.

Õpetajad, kultuuritöötajad, päästjad ja politsei on ka Michali sõnul esmane valdkond, kus tuleval aastal palgatõusu võib oodata.

"Need on ilmselt see valdkond või need grupid, kes võiksid kõige tõenäolisemalt arvestada palgatõusuga – selleks me vahendeid otsime. Eelarve puhul on nii, et eelarves loetakse kokku kõik raha, mis on, vaadatakse kuidas mahutakse reeglite sisse, kust on võimalik kärpida – nii et meil seisavad veel ees ka kärpedebatid. Aga ilmselt need valdkonnad on kõige tõenäolisemad palgatõusu saajad, aga kordan, et eelarvearutelud veel kaks nädalat on ees," sõnas Michal.

Täpsemate numbriteni loodab valitsus jõuda järgmise nädala teises pooles. Haridusminister Kristina Kallase sõnul on võimalik liikuda õpetajatele antud lubaduse suunas.

"Kui me teeksime õpetajate palgatõusu kümme protsenti sellel aastal ja kümme protsenti järgmisel aastal, siis me jõuaksime ilusti 120 protsendini Eesti keskmisest," ütles Kallas.