Eesti 200 esimees ja haridusminister Kristina Kallas ütles, et palgatõusu osas tuleks kõigil üleüldiselt ootused madalal hoida. "Nagu alati, on ootused kõrged, aga võimalused oluliselt madalamad. Riigieelarve seis ei ole vahepeal kuidagi paranenud või muutunud. Üldiselt teevad rahandusministeeriumi ametnikud head tööd. Kui nad meile mingi prognoosi esitavad, siis see tavaliselt ka peab. Ja peab ka edaspidi," ütles Kallas.

"Nii, et kahe nädalaga, mis me oleme eelarvet läbi rääkinud , on seis jätkuvalt selline, et defitsiit on juba ette suur, ilma et me oleks üldse mingeid lisataotlusi arutama hakanud. Seetõttu kasvatada mingeid kulusid meil täna praktiliselt ruumi ei ole," sõnas Kallas.

Michal: võiksime jõuda puudujäägiga nelja protsendi juurde

Peaminister Kristen Michal lisas, et kui valitsus rahuldaks kõik ministeeriumide praegu esitatud lisarahasoovid, kasvaks järgmise aasta riigieelarve puudujääk 7,3 protsendini SKP-st.

"Kevadine prognoos järgmiseks aastaks oli miinus 4,9 protsenti. Sellest oleme nüüd pool protsenti allapoole tulnud, me oleme 4,4 protsendi juures. Eesmärk võiks olla jõuda nelja protsendi juurde. See võiks olla eesmärk, millega hoiame võlakoormuse kasvu kontrolli all," lausus Michal.

"Samal ajal on palju ka soove juurde rahaks. Ma ei vähenda ühtegi soovi. Kõik on arusaadav. Sellel aastal palgad ja sissetulekud tõusid ju päris kiiresti, sest lisaks palgatõusudele kaotasime ka astmelise tulumaksu, mida maksuküüruks kutsuti," rääkis Michal.

Michali sõnul debatt jätkub, aga pilt on täpselt selline, nagu Kristina Kallas kirjeldas. "See on nagu reisile minnes, kus istume põlvega kohvri otsas ja surume seda miinus nelja portfelli sisse. Ja no ei ole veel servad koos. Kui keegi arvab, et sinna võib veel midagi juurde panna, siis seda ei paista sealt. Proovige reisile minnes vaadata, kas saate veel ühed botikud kotti panna, kui kõik on juba üle käinud ja kohver ei lähe kinni. Täpselt selline olukord on praegu eelarvega," ütles Michal.