"Juba Kaja Kallase valitsustest saati oleme umbes poolteist miljardit kärpeid teinud. Ja need kärped ei ole alati olnud mugavad ega populaarsed. Ja me kärbime ka edaspidi," ütles Michal valitsuse pressikonverentsil.

"Näiteks maa- ja ruumiametis on 20 protsenti töötajaid vähem, iga viies töötaja on lahti lastud. Töötukassas koondati inimesi, kes võtsid end seejärel töötukassas arvele. Statistikaamet viiakse järgmisesse majja. Me teeme seda veel. Me tõmbame koomale küll, sealt, kust saame. Me ehitame vähem maju. Igasuguste riigimajade projektid on alati hoolega läbi vaadatud, et kust me kokku saame hoida. Eesti on kinnisvarainvesteeringutes avalikus sektoris vist Euroopas esimene, nii et meil on revisjoniruumi seal küll. Nii, et kärbete puhul ei ole küsimust, kas. Kärped kindlasti tulevad. Me kindlasti kärbime kõike seda, mida on vaja teha," rääkis Michal.

Michal rõhutas, et põhiline kulutuste hulk on läinud kaitsekulutustele ja kuna need niipea ei vähene, siis mujalt tuleb koomale tõmmata.

Rääkides järgmise aasta riigieelarve protsessist, ütles Michal, et kõigepealt tuleb eelarveprognoos, siis kabinetiarutelud ja seejärel eelarve erinevad versioonid. Eelarve endani jõuab valitsus tema sõnul augustis-septembris. "Nii et sinnani on kõvasti aega ja vahepeal jõuame veel presidenti valida ja palju muud teha," sõnas Michal.

Kallas: see kärbete jutt üllatab mind natuke

Haridus- ja teadusminister, Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles, et jutt kärbetest on tema jaoks üllatav. "See kärbete jutt üllatab mind natuke, sest kärpeotsused tehti ära 2025. aastal ja need kärped puudutavad 2025., 2026., 2027. ja 2028. aastat. Ehk igasse aastasse on kärbe juba sisse planeeritud, neid otsuseid uuesti teha pole vaja, sest eelarvest on tegelikult raha juba välja võetud," ütles Kallas.

Kallase sõnul on ka kärpeid juurde tulnud. "Eelmisel aastal võeti haridusvaldkonnast üle 20 miljoni veel maha, lisaks sellele, mis 2025 otsustati," sõnas Kallas.

"Oleme tõesti üle miljardi eelarvest raha maha kärpinud. Kui te küsite minu käest, kas oskan jooksu pealt öelda valdkondi, kust on veel võimalik kärpida, siis mina neid enam öelda ei oska. Mul on haridusvaldkonnas kõik ära kärbitud, mida saab," rääkis Kallas.

Eesti 200 poliitikud tõdesid neljapäeval ERR-i portaalis avaldatud loos, et Reformierakonna kärpe-eesmärk pole mõistlik ega ka realistlik.

Kallas lisas veel, et näiteks 300 miljoni euro kärpimine tähendaks, et inimesed jäävad mingitest teenustest ilma.

"Eesti riik ei ole nii paks, et meil oleks kuskil meeletu hunnik raha vedelemas, mida me ei kasuta," lausus Kallas.

"Kui keegi tuleb ütlema, et on võimalik kuskilt 300 miljonit kokku hoida, siis mulle sellest lausest ei piisa. Tuleb konkreetselt öelda, kustkohast see inimene selle 300 või 400 miljonit kokku võtab. Ma tahaks seda reaalselt, konkreetselt teada," sõnas Kallas.

Michal: kui vaja, poetame pisara, aga kuskilt me maha võtame

Kristen Michal kordas sellepeale oma pressikonverentsi alguses öeldud sõnumit.

"Kärpimine jätkub, see ei kao kuhugi. Et oleks arusaadav. Et ei jääks mulje, et ei kärbita," sõnas Michal.

"Ja kui Kristina ütleb, et täna veel ei tea, kust, siis eelarveprotsessi käigus... Eelmistel kordadel täpselt samamoodi. Kui vaja, poetame pisara, aga kuskilt me maha võtame. Midagi teha ei ole," ütles Michal veel.

Rahandusministeeriumi andmetel peaks järgmise aasta eelarvepuudujäägiks kujunema umbes 4,8 protsenti. Seda on aga 0,3 protsenti rohkem, kui eelarvereeglid lubavad.

See tähendab, et värskeima teabe kohaselt peaks sügisestel eelarvekõnelustel riik vähendama kulusid või suurendama tulusid 150 miljoni euro võrra.

Kui aga võtta sihiks neljaprotsendine defitsiit, mille Reformierakonna juhatus hiljuti välja käis, siis peaks rahandusministeeriumi andmetel riik järgmiseks aastaks vähendama kulusid või suurendama tulusid 400 miljoni euro võrra.