Kallas õpetajate palganõudest: raha on loetav suurus ja seda lihtsalt pole

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) teatas haridustöötajate palgaläbirääkimistel, et riigieelarves pole raha õpetajate palga tõstmiseks ning kasv saaks tulla vaid kärbete arvelt. Haridustöötajate liidu esindaja Reemo Voltri hoiatas, et õpetajad on valmis ka tööseisakuteks.
Kallase sõnul on praeguses majandusolukorras riigieelarvesse ükskõik milliseid kasvusid lisada praktiliselt võimatu, sest majanduskasvu tulu katab vaid varasemalt indekseeritud kulude, nagu pensionite ja kaitsekulude kasvu.
See tähendab, et haridussektoris on lisaraha leidmine äärmiselt keeruline. "Me saame õpetajate palgatõusu planeerida sel juhul, kui kuskilt kärbime. Me peaksime raha lihtsalt kuskilt mujalt ümber tõstma, kelleltki ära võtma selleks, et me saaksime teha õpetajate palgatõusu," rääkis Kallas.
Haridustöötajate liidu nõudmist tõsta järgmisel aastal alampalk Eesti keskmiseni ehk 2312 euroni minister võimalikuks ei pea.
"Seda ma kindlasti realistlikuks ei pea, et õpetajate miinimumtasu on Eesti keskmine tasu, sest Eesti keskmist tasu ei saa siiski enamus Eesti inimesi. Ideaalses maailmas ütleks iga haridusminister, et õpetaja väärib tegelikult sellist palka. Absoluutselt, see töö toob ühiskonnale tulevikus väga tugevasti tulu. Aga lihtsalt, raha on loetav suurus ja tegelikult teda täna meil riigieelarves lihtsalt ei ole," tõdes minister.
Palgaküsimuste kõrval vajab Kallase sõnul lahendamist ka õpetajate kasvav koormus, mida võimendab erivajadustega laste arvu suurenemine.
Kallas viitas värsketele PISA uuringu tulemustele, mis näitavad, et Eestis on Euroopa madalaim õpilaste ja õpetajate suhe ning väga palju väikeseid gümnaasiume, mis neelavad suure osa haridusrahast. Demograafiliste muutuste tõttu hakkab 2028. aastast kooli minevate laste arv langema 3000 võrra, mis vähendab omavalitsuste pearaha, millest õpetajate palkasid makstakse.
Õpetajad ootavad pikaajalist kindlust
Voltri rõhutas, et riigieelarve keeruline olukord ei tohi tähendada hariduse kvaliteedis järeleandmist. Tema sõnul on õpetajaskonna miinimumootus 2300-eurone alampalk või valimiseelse lubaduse täitmine hoida õpetajate arvestuslik keskmine palk 120 protsendi juures riigi keskmisest.
"Kui meil jätkuvalt õpetajate palgad langevad võrreldes riigi keskmisega, mida nad selle valitsuse ajal on teinud, siis see on väga kurjakuulutav sõnum praegustele õpetajatele ja tulevastele õpetajatele," hoiatas Voltri.
"See näitab, et me ei väärtusta õpetajaametit ja sealt tulenevalt on ka tegelikult suur tõenäosus, et ka meie hariduse kvaliteet hakkab langema, mida tõi välja ka OECD PISA uuringu analüüs," lisas ta.
Voltri kinnitusel on õpetajad valmis kompromissideks ja lepiksid vajadusel soovitud palgatõusust väiksema kasvuga tingimusel, et riigieelarve strateegia annab pikaajalise kindluse lubaduste täitmiseks järgmistel aastatel. Küll aga ei olda nõus leppima palga suhtelise langemisega.
"Millega kindlasti õpetajaskond ei ole nõus, on ikkagi see, kui öeldakse, et palgad üldse ei tõuse, ehk siis me kohe viis või kuus protsendipunkti langeme võrreldes keskmise palgakasvuga – sellega ei saa leppida," ütles Voltri.
Ta meenutas, et eelmise streigiga saavutati olukorras, kus palgatõusu peeti võimatuks, siiski 71-eurone kasv, ning lisas, et 14. septembril toimub riigikogu ees haridustöötajte meeleavaldus. Vajadusel ei välista Voltri ka uusi tööseisakuid.
Omavalitsuste rasked valikud
Saku valla finantsteenistuse juht Randar Lohu tõi esile, et õpetajate riikliku palga alammäära jõuline tõstmine seab kohalikud omavalitsused raskesse seisu teiste töötajate tasustamisel. Saku vallas makstakse Lohu sõnul õpetajatele juba praegu 2400–2500 eurost brutopalka, mis on kõrgem kui Eesti keskmine, ent pidev riiklik surve nõuab lisavahendeid.
"Loomulikult on huviharidus, teised õpetajad, samuti on meil igasugused muud valla hallatavad asutused, ja võib-olla me ei ole võimelised nende töötajate palkasid sellises määras tõstma, kui kooliõpetajate palk tõuseb seal kümme pluss protsenti," selgitas Lohu.
"Siis jäävad teised inimesed kõik ilma palgatõusuta, aga meil on umbes 650 inimest, kellele me igakuiselt palka maksame," lausus Lohu.
Lohu sõnul oodatakse praegu riigieelarve läbirääkimiste täpsemaid numbreid, mis peaksid selguma kuu lõpupoole.
Haridustöötajad, riigi esindajad ja omavalitsuste spetsialistid kogunevad kahe nädala pärast uuesti õpetajate palga alammäära arutama.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Veronika Uibo
Allikas: AK











