Seitse aastat tagasi kirjutas toona veel tundmatu koolitaja artikli, milles tutvustas koolieelsete laste seksuaalkasvatuse põhimõtteid, mis tõi eeskätt just konservatiivsel platvormidel kriitika ja sõimu. Tänaseks on Holm kõige räigemate sõimlejatega maha pidanud üle 30 kohtulahingu ja tulemused on üllatavad ning puudutavad sõnavabadust Eestis laiemalt. 

Võib öelda, et 9. oktoober 2018 oli Rita Holmi jaoks elumuutev. Tol päeval ilmus Tartu Postimehes tema arvamuslugu, milles Soomes õppiv seksuaalterapeut kirjeldas, kuidas seksuaalkasvatus võiks ka Eestis alata juba lasteaias. Ehkki säärast keha- ja tundekasvatust soovitasid kõik Euroopa laste ombudsmanid ja selle eesmärk on lapsi kuritarvituste eest kaitsta, langes varem tundmatu koolitaja netis sõimu alla.

 Nagu rääkisime juba 2018 sügisel eetris olnud "Pealtnägijas", oli põhiline platvorm, kus tatti pritsiti, Facebooki grupp nimega EKRE Sõprade Klubi.

Hoolimata teravast poleemikast on tänaseks ilmunud pedagoogidele mõeldud ametlik õpik eelkooliealiste laste seksuaalkasvatusest. Holm asutas üle-eestilise tugigruppide võrgustiku lapseeas väärkoheldud täiskasvanutele, kus käib regulaarselt 85 inimest, aga 66-aastane daam tegi selle kõrval ka omamoodi õigusajalugu, kui läks võitlusesse veebisolvajatega.

Seitse aastat tagasi oli see uus asi – näitleja Marika Korolev oli just esimesena saavutanud märgilise võidu netitrollide üle. Holm palkas sama advokaadibüroo, Emerald Legali, eesotsas toona Robert Sarvega.

Et solvajad olid tihti anonüümsed, kulus üksjagu aega ja vaeva, et õiged isikud ja kontaktid välja selgitada. Algul nõuti kohtu abil telekomifirmadelt välja IP-aadresside taga olevad nimed ja 2019. aasta lõpus hakati välja saatma nõudekirju ehk hagiähvardusi. Nii Holm kui ka tema esindajad ütlevad, et ei mäleta, palju nõudeid saadeti, aga neid oli kümneid ja kümneid.

Ühelt poolt ütleb Emerald Legali advokaat, et laimuhagisid ei motiveeri raha, teisalt on sama firma teinud sellest endale selge leivapuu. Neil on isegi eraldi veebileht, kus – lisaks juhistele, kuidas laimuhagi sisse anda – tiksub loendur, mille andmetel on nad tegelenud juba 124 juhtumiga ja hüvitistena võitnud 134 985 eurot.

Aastate jooksul ongi avalikkusest läbi käinud hulga kõmulisi ja pikantseid laimuvaidlusi, näiteks seltskonnategelane Brigitte Susanne Hunt andis samuti Emerald Legali abil kohtusse kümned solvajad. Kuid tänaseks on kõige rohkem lahendini jõudnud laimuhagisid seotud Rita Holmiga, kes pealegi polnud avaliku elu tegelane enne, kui trall algas.

Arvud on järgmised: üheksa inimesega jõuti kompromissini enne kohut, kohtusse läks Holmi nimel 33 hagi, neist 28 ta võitis, kaks kaotas ja kolm vaidlust on veel pooleli.

 Õnneli Matt-Tohter, kes lõpuks esindas kohtus kahte Holmi hagetud inimest, kes mõlemad kaotasid, juhib tähelepanu, et kokkuvõttes teenisid tema advokaadid palju rohkem kui Holm. Veel hullem – ehkki valdavalt saatis teda edu, siis viimati tänavu suvel Holm kaotas.

28 võidetud kaasuse kaasuste analüüs näitab, et kohtud leidsid vähemalt kümme korda, et sõna "pervert" ja vähemalt seitse korda sõna "pedofiil" kasutamine vääris karistust, viimases juhtumis aga mitte. Konkreetselt puudutas kaasus Soomes elavat Ege Maasi, kes kirjutas tolle sama 2018 artikli tuules: "Pervod ruulivad, negatiivne emotikon, ei meeldi, kolm hüüumärki".

Ege Maas ise vastas "Pealtnägijale", et ei soovi vaidlust kommenteerida, sestap tugineme kohtu materjalidele. Alustuseks väitis Maas, et tema ei kirjutanud seda lauset; siis, et asi tuleks lahendada hoopis Soomes, kus ta alaliselt elab; tõi õigustuseks, et kuna tegu oli poolkinnise foorumiga, oli levik väike; ning lõpuks, et kõnealune fraas ei olnud sihitud Holmi pihta. 

Vaidlus kestis lõpuks viis aastat ja kohus lükkas kõik Maasi väited tagasi, kuid leidis, et kommentaar ei vääri karistust.

 Ringkonnakohus saatis "Pealtnägijal" kirjaliku kommentaari: "Kuigi kostja ebaviisakas sõnakasutus hageja suhtes ei ole aktsepteeritav, ei anna see siiski alust kahju hüvitamiseks. /…/ Hageja kui erialase ettevalmistusega isik pidi arvestama võimalusega, et seksuaalsusega seotud teemade käsitlemine avalikus väljaandes võib esile kutsuda erimeelsusi ja kriitikat. /…/ Ringkonnakohtu hinnangul ei põhjustanud avaldatud kriitika sellist kahju hageja vaimsele tervisele ega elukorraldusele, nagu hagi väidab."

Teema on emotsionaalne ja keeruline, mida tõestab kas või, et Robert Sarv ja Õnneli Matt-Tohter käisid ka omavahel solvamise teemal kohut. Robert Sarv arvati lõpuks advokatuurist välja kutse-eetika probleemide tõttu. Ehkki kohtud seda otseselt ei kinnita, on mitme teemaga kokku puutunud juristi sõnul viimastel aastatel tunnetatav nihe, kus enam nii lihtsalt solvamise eest rahalist hüvitist välja ei mõisteta.

Ühelt poolt puhastasid Holmi võitlused üksjagu kommentaariume ja aitasid ehk määrata sõnavabaduse piire, kuid rahaliselt on ametlikult pensionil proua miinuses, sest viimase kaotuse tõttu tuleb tal kanda vastaspoole õigusabikulud. Ehkki täpne summa pole veel selge, tähendab see tuhandeid eurosid kasvõi selle pärast, et vaidlus vältas siis aastat.