Ühendriigid on ja jäävad Läti strateegiliseks liitlaseks ning Läti on tänulik USA-le pikaajalise ja olulise toetuse ning investeeringute eest Läti kaitsevõime tugevdamisse, teatas Läti kaitseministeerium.

Kaitseministeerium on teadlik, et Ühendriikides arutatakse võimalikku välisriikidele antava sõjalise abi ülevaatamist. Samas ei ole ministeerium veel ühtegi ametlikku teadet saanud.

"Jätkame arutelusid oma liitlastega selle toetuse olulisuse teemal. Samal ajal jätkab Läti kaitseväe lahinguvõime järjepidevat tugevdamist, sõltumata USA tulevasest abist. Samuti toetab Läti jätkuvalt kindlalt vajadust, et kõik Euroopa riigid suurendaksid oluliselt oma kaitsekulutusi," rõhutas ministeerium.

Eelmisel nädalal teavitasid Pentagoni ametnikud Euroopa diplomaate, et USA ei rahasta enam programme, millega koolitatakse ja varustatakse Ida-Euroopa riike, vahendab Financial Times.

12. juuni uuendatud sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprognoosi kohaselt ulatub Läti kaitse-eelarve 2025. aastal 3,8 protsendini SKP-st. Kaitsekulutused võivad 2026. aastal tõusta 4,35 protsendini SKP-st, ütles peaminister Evika Siliņa pärast 18. juunil toimunud kohtumist president Edgars Rinkēvičsiga.

25. juunil toimunud Haagi tippkohtumisel võttis NATO vastu deklaratsiooni, milles alliansi liikmesriigid kohustusid eraldama 2035. aastaks kaitsele ja julgeolekule vähemalt viis protsenti SKP-st.

Läti on kasutanud USA rahalist abi mitme projekti arendamiseks, sealhulgas raketisüsteemide HIMARS, rannakaitse raketisüsteemide ja helikopterite soetamiseks. Viimastel aastatel on see rahastus ulatunud sadadesse miljonitesse eurodesse.

Eelmisel aastal avalikustatud Läti relvajõudude arengukava 2025-2036 näeb ette selle rahuaja struktuuri suurendamist järgmise 12 aasta jooksul 31 000 sõdurini. Selle koosseisu kuuluvad 4000 kutsealust, kes teenivad 11 kuud, 8000 elukutselist sõdurit, 12 000 maakaitseväelast ja 7000 kõrge valmisolekuga reservväelast, kes kutsutakse igal aastal väljaõppele oma oskuste ja lahinguvalmiduse säilitamiseks.