Jooksevhindades eksportis Eesti kaupu enam kui 1,4 miljardi ja importis ligi 1,9 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli 444 miljonit eurot, mis on 76 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et juulis kasvas kaupade eksport eelkõige reekspordi toel, sest eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu suurenes 26 protsenti. "Kõige enam kasvas mineraalsete toodete, sealhulgas maagaasi, ja transpordivahendite reeksport," lisas analüütik.

Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes ühe protsendi võrra.

Eesti kaubad moodustasid juulis koguekspordist 59 protsenti ja nende osakaal vähenes aastaga kuue protsendipunkti võrra.

Kahanemist mõjutas enim Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete väiksem eksport. "Väliskaubanduses peetakse arvestust jooksevhindades, mistõttu on siinjuures oma mõju ka tänavustel madalamatel hindadel nafta- ja puiduturul," kommenteeris Leppmets.

Juulis kasvas enim mineraalsete toodete eksport

Juulis eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16 protsenti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti) ning transpordivahendeid (11 protsenti). Võrreldes 2024. aasta juuliga kasvas enim mineraalsete toodete (42 miljoni euro võrra ehk 49 protsenti) ning vähenes puidu ja puittoodete (16 miljoni euro võrra ehk 12 protsenti) väljavedu Eestist.

Peamised ekspordipartnerid olid juulis Läti (15 protsenti koguekspordist), Soome (14 protsenti) ja Leedu (9 protsenti). Lätti viidi kõige rohkem mineraalseid tooteid, Soome elektriseadmeid ning Leetu transpordivahendeid. Võrreldes mulluse juuliga suurenes kaupade eksport enim Lätti (62 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem mineraalseid tooteid.

Enim kahanes kaupade väljavedu Singapuri (30 miljoni euro võrra) ja Ameerika Ühendriikidesse (15 miljoni euro võrra). Singapuri eksporditi vähem mineraalseid tooteid ja Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmeid. 

Enim imporditi kaupu Soomest

Enim imporditi juulis elektriseadmeid (13 protsenti koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti) ning transpordivahendeid (12 protsenti). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem mineraalsete toodete (67 miljoni euro võrra ehk 49 protsenti) ning vähenes transpordivahendite (27 miljoni euro võrra ehk 11 protsenti) sissevedu Eestisse.

Juulis imporditi kaupu enim Soomest (14 protsenti koguimpordist), Saksamaalt (11 protsenti), Leedust (9 protsenti) ja Lätist (9 protsenti). Soomest ja Leedust toodi kõige rohkem mineraalseid tooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ning Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.

Aastaga kasvas kaupade import kõige rohkem Soomest (48 miljoni euro võrra), kust toodi mullusest enam mineraalseid tooteid. Kahanes kaupade sissevedu Türgist (12 miljoni euro võrra), kust toodi vähem elektriseadmeid.

Uusküla: Eestist pärit kaupade eksport on 2022. aasta lõpust püsinud samal tasemel

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et Eesti päritolu kaupade eksport on olnud sisuliselt samal tasemel alates 2022. aasta lõpust – mõni kuu natukene parem, mõni kuu halvem.

"Seda me ootame, et Põhjamaad natuke rohkem meie käest hakkasid ostma, kindlasti on vaja rohkem investeerida," ütles Uusküla. "Sellist kerget optimismi võiks oodata, aga midagi lihtsat kindlasti siin tulemas ei ole. Just sellepärast, et see kulubaas on keeruline."

Eesti peamised kaubanduspartnerid on jätkuvalt seisus, kus nad kallimaks muutunud kaupa vajavad vähem, lisas Uusküla.

Juulis mõjutas väljavedu kõige enam puidutoodete ekspordi langus

Juulis väljavedu mõjutas kõige enam puidutoodete ekspordi langus. Termopuidu ja saunamaterjalide tootja Thermory toodang läheb 90 protsendi ulatuses välismaale. Ettevõtte juhi kinnitusel on nemad tänavuse aastaga rahul, kuid tõdes, et paljudel teistel pole läinud nii hästi.

Thermory grupi müügi- ja turundusdirektor Katrin Reinaste-Parve märkis, et vaatamata ebakindlusele maailmas, on grupi kasv möödunud aasta seitsme kuuga võrreldes olnud 12 protsenti. "Selle aasta suur kasvuvedur on olnud saunamaterjalide ja valmissaunade segment, kus kasv on olnud nii mahus kui käibes," sõnas ta.

"Ma olen kuulnud, et väiksema lisandväärtusega tooterühmades on oluliselt keerulisem läbi lüüa," lisas ta.

Eesti Pank: aasta varem oli juuli ekspordis tugev

Eesti Panga ökonomist Mari Rell ütles aga, et juulikuu tulemus tuli negatiivne seetõttu, et eelmise aasta sama kuu oli ekspordis tugev.

"Kuistes näitajates on sees palju suurem volatiilsus. Kui me vaatame eksporti tervikuna, ütleme viimast teist kvartalit, siis seal on 6,2-protsendine kasv, mis tegelikult ütleb, et täitsa kenasti läheb praegu kaubaekspordil. See on nüüd kogukasv. Et nii reeksport kui ka otse siis Eestist pärit eksport. Aga siiski see reekspordi osa ei ole kuidagi nagu märkimisväärselt teises kvartalis kasvanud," rääkis Rell.