Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,7 miljardi ja imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas viis protsenti.

Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 13 protsenti ja import neist üheksa protsenti.

"Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes – eksport neisse kahanes kolm protsenti ning import neist 16 protsenti. Kolmandatest riikidest kauba sisseveo vähenemist mõjutas eelmise aasta mai kõrge võrdlusbaas, mis oli seotud mullu toimunud riigikaitse suurtehingutega," selgitas analüütik.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 62 protsenti koguekspordist

Varem imporditud kaupade taasväljavedu ehk reeksport kasvas mais aastaga 15 protsenti, Eesti päritolu kaupade väljavedu viis protsenti. Eesti päritolu kaubad moodustasid koguekspordist 62 protsenti, mullu samal ajal 64 protsenti.

Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu mehaaniliste masinate (17 miljoni euro võrra) ja elektriseadmete (16 miljoni euro võrra) väljavedu ning vähenes puidu ja puittoodete (7 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (6 miljoni euro võrra) eksport.

Koguekspordis olid mais suurima osakaaluga elektriseadmed (15 protsenti koguekspordist), mineraalsed tooted ning põllumajandussaadused ja toidukaubad.

Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem ehk 78 miljoni euro võrra (64 protsenti) mineraalsete toodete, sh maagaasi, kütusekomponentide ja elektrienergia eksport.

Eesti peamised kaupade ekspordipartnerid olid Soome (15 protsenti koguekspordist), Läti ja Leedu.

Peamine impordipartner oli Soome

Enim imporditi mais transpordivahendeid (14 protsenti koguimpordist), elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid. Eelmise aasta maiga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 63 miljoni euro võrra mineraalsete toodete, sh diislikütuse, maagaasi ja elektrienergia, ning 41 miljoni euro võrra elektriseadmete sissevedu.

Peamised impordipartnerid olid Soome (13 protsenti), Läti, Saksamaa ja Leedu.