Laekumiste suurenemise taga on tööjõumaksud, maksumuudatused ja suured tehingud maksutõusude eel ja järel.

Maksuameti peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul on tänavune maksulaekumine püsinud tugeval kasvukursil igal kuul.

"Tööjõumaksude laekumise peamised mõjutajad on jätkuvalt palgaväljamaksete kasv ja tugev palgafond, mis suurenes aastatagusega võrreldes 5,4 protsenti. Aasta jooksul on maksulaekumist oluliselt mõjutanud ka maksumäärade muutused ning füüsilistele isikutele mõeldud soodustuste vähenemine," selgitas Roosimaa.

Seitsme kuu jooksul suurenes füüsilise isiku tulumaksu laekumine 21 protsenti ehk 289 miljoni euro võrra. Tõusu taga on tulumaksumäära tõus ja mitme maksusoodustuse kadumine, mistõttu tagastati vähem tulumaksu kui varasematel aastatel.

Sotsiaalmaksu laekus 159 miljoni euro võrra enam kui aasta varem samal perioodil. Tõusu vedas palgaväljamaksete kasv.

Käibemaksulaekumist hoogustas standardmäära tõus

Käibemaksu laekus seitsme kuuga 161 miljonit eurot rohkem kui mullu.

Juulis jõustunud uus käibemaksu standardmäär mõjutas laekumist juba otseselt – võrreldes mulluse juuliga suurenes laekumine 28 miljoni euro võrra.

"Käibemaksulaekumise kasvu on mõjutanud nii hinnatõus, juunikuine varasemast oluliselt suurem laekumine enne käibemaksumäära tõusu, aga ka juulist kehtima hakanud uus määr ise," tõdes Roosimaa.

Kuigi juriidilise isiku tulumaksu laekumine suurenes võrreldes eelmise aasta esimese seitsme kuuga kokku 163 miljoni euro võrra, langes see tänavu juulis märgatavalt. Kuine laekumine vähenes mullu juuliga võrreldes ligi 50 miljoni euro.

"Juulikuiste laekumiste võrdlemisel tuleb arvesse võtta, et 2024. aasta juulis oli juriidilise isiku tulumaksu laekumine erakordselt kõrge, mis oli tingitud eelkõige pankade heast majandustulemusest ja suurtest ühekordsetest kasumi jaotamistest," selgitas Roosimaa.

Aktsiiside kogumine valdavalt kasvutrendis

Aktsiiside laekumine jätkas tõusutrendi, kuid alkoholiaktsiisi laekumine vähenes 6,5 miljoni euro võrra. Langus tuleneb möödunud aasta lõpus tehtud suuremahulistest varudest enne aktsiisitõusu.

Maksuvõlg pöördus langusesse

Oluline muutus toimus maksuvõlas – 1. augusti seisuga ulatus maksuvõlg 415 miljoni euroni, mis on 915 000 euro võrra vähem kui kuu varem. 11,6 protsenti maksuvõlast oli ajatatud.

Võlglaste arv vähenes juulikuu jooksul ligi 16 800 isiku võrra peamiselt mootorsõidukimaksu tasumise tõttu. Samas käibemaksuvõlg suurenes ligi ühe miljoni euro võrra.

Roosimaa sõnul on käibemaksuvõlg tõenäoliselt seotud juunikuiste tehingute mahu kasvuga enne käibemaksumäära tõusu, mis tõi kaasa senisest suuremad deklareeritud summad, ent vähendas ettevõtete maksevõimet juulis. "Näeme, et kõikidest juulikuu tähtajaga nõuetest tasuti 88,3 protsenti õigeaegselt, mis on võrreldes varasemaga pisut langenud. Loodetavasti saavad kalendriaasta lõpuks nõuded tasutud," sõnas ta.