Kaitsetööstuspargi loomise plaan laskemoona tootmiseks jõudis avalikkuse ette kaks aastat tagasi. Praeguseks on välja valitud pargi asukoha alad. Tänavu juunis esitas kümme ettevõtet esialgse pakkumise, kellega riik alustas läbirääkimisi.

"Me pakumegi neile seda võimalust, et lühikese ajaga on tehtud ära planeering ja leitud tööstusmaa. Riik rajab sinna vähemalt 50 miljoni eest baastaristut, mis teeb äri alustamise lihtsamaks Eestis," lausus kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.

Eesti riik ei anna mingit garantiid, et ostab toodangut, mida pargis võiks tegema hakata, mistõttu tekib küsimus, miks peaks keegi Eestisse tehase ehitama, kui tema toodangut võib-olla ei ostetagi.

"Põhimõtteliselt on ettevõtete ostjateks riik või riigid. See tähendab ka seda, et ettevõtjatele on olulised pikaajalised tarnelepingud. Ma arvan, et see on üks koht, kuhu taha see asi kinni jääb. Oletame, et kui keegi investor tahab ehitada Eestis tehase, osta seadmed, mis on pikaajalised, siis ilmselgelt sellist äriplaani ei tehta ühekordse tellimuse või üheaastase tellimuse baasil," sõnas Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.

Kaitsetööstuspargi alal laiub mets. Selle mahavõtmise peab kaitsetööstusettevõtja kinni maksma, nagu ka mitmed muud asjad.

"Ettevõttele tulevad teatud tasud. Kasvõi seesama maa, mida ta hoonestusõigusega saab kasutada – ka sellel on tasu. See on ka meie valikpakkumise lähtetingimustes. Lisaks, kui ta tahab kasutada teenuseid, näiteks hoida oma moona või toorainet moonahoidlas, siis ka sellel on teatud tasu," ütles Sirp.

Riik küsib tasu moona hoidmise eest, mille ostmise garantiid ettevõte riigilt ei saa. Moonast veel nii palju, et ettevõtja peab tehnilise järelevalve ametile näitama, millised ohuastmed lõhkeainel on, kuid pole teada, kes Eestis ohuastmeid määrab.

"Vaatamata sellele, et täiemahuline sõda Euroopas käib neljandat aastat, ei ole me ikka tõmmanud oma kaitsetööstuse asju selliselt käima, et päriselt toodetakse neid vahendeid, mida praegu on vaja väljaõppeks. Loodetavasti päriselt neid sõjas vaja ei lähe, aga kui me jätkame sellist molutamist ja mingite imelike põhjuste taha pugemist, siis mingil ajahetkel jääme me lihtsalt hiljaks," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo.

Läbirääkimiste ajal kehtib konfidentsiaalsuskohustus, ütles "Aktuaalsele kaamerale" üks ettevõtja, mistõttu ettevõtjaid selles loos polnud, kuid esmaspäeval lähevad nad taas riigile oma plaane tutvustama.