Rahandusministeeriumi andmetel on järgmise aasta riigieelarve maht 20,9 miljardit eurot, mida on 9,4 protsenti enam kui sel aastal.

Eelarvest 19,6 miljardit on kulud, mida on tänavusega võrreldes 7,7 protsenti rohkem. Investeeringuid on plaanitud 1,3 miljardit eurot, mis on 2025. aastaga võrreldes 44,4 protsenti enam.

Järgmise aasta eelarve tulud peaksid selle aastaga võrreldes kasvama 5,1 protsenti 18,6 miljardi euroni.

Kui 2025. aasta puudujäägiks plaanis valitsus 1,6 miljardit eurot, mis küll ootamatult hea maksulaekumise tõttu suure tõenäosusega oluliselt madalamaks osutub, siis tuleva aasta tulude, kulude ja investeeringute vahe on 2,3 miljardit eurot ehk 64,3 protsenti rohkem, kui selleks aastaks planeeritud.

Tabel 1. Eesti tuleva aasta eelarve võrreldes 2025. aasta eelarvega; miljardites eurodes; allikas rahandusministeerium

Suurematest muutustest on valitsus välja käinud kaitsekulude kasvu 845 miljonit eurot, mis on eelarve kasvust 46,9 protsenti. Samuti mõnede riigiteenistujate, nagu õpetajate, päästjate, politseinikute, kultuuritöötajate ja erihoolekandetöötajate palkade kuni 10-protsendilise tõusu, mis võtab eelarvest 117 miljonit eurot ehk eelarve kasvust 6,5 protsenti.

Samuti on valitsus välja öelnud, et tulevaks aastaks plaanitud tulumaksu kaheprotsendipunktilise tõusu ärajäämine koos ühtlase 700-eurose tulumaksuvaba miinimumi kehtestamisega vähenevad riigieelarve tulud 780 miljonit eurot. Neid maksulangetusi ära jättes oleks puudujääk 2,3 miljardi asemel 1,52 miljardit, ehk defitsiit kasvaks 8,6 protsendi võrra praeguse 64,3 protsendi asemel.

Kokkuvõtvalt kasvab rahandusministeeriumi hinnangul Eesti netovõlakoormus järgmisel aastal 1,6 miljardi euro võrra. Eesti riigivõlg jõuab tuleval aastal 25,9 protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Seejuures on võlg viimase viie aastaga hüppeliselt kasvanud.

Tabel 2. Eesti riigi võlakoormus suhtena SKP-st; allikas rahandusministeerium

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu peaks avalikuks saama kolmapäeval, 24. septembril.