Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ühendamine tähendab, et eakas, kes vajab nii arstiabi kui sotsiaalteenust, saab vajaliku info ühest kohast. Praegu peab abivajaja ise jooksma perearsti, kohaliku sotsiaaltöötaja ning apteegi vahet, teadmata, kas keegi näeb tervikpilti tema muredest. Sotsiaalreformi abil oleks eakal üks tervisejuht, kes paneb kokku tema heaoluplaani.

"Kus ongi sees tema ravimite nimekiri, kus on sees, mis arsti visiidil peaks käima, kes saab aidata, kes on sotsiaaltöötaja ja kes perearst," sõnas Viljandi Haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras.

Sotsiaalministeerium rõhutab, et muudatus ei too rahalisi kohustusi kohalikele omavalitsustele, sest süsteemi toimimise eest vastutaks riik. Kust ja kui palju peaks olema riigieelarves selle jaoks raha, ei ole praegu veel selge.

"Ma sellepärast väga palju praegu ei muretse, sest tervisekassa peab ise samamoodi oma rahastuspõhimõtted üle vaatama ja nad on juba seda tegemas ka. Tegelikult sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu ühendamise reform näeb ette, et rahastus sõltub ka tulemusest ehk kui palju väheneb EMO külastuste arv ja haiglasse sattumiste arv, kui palju inimestel tervis paraneb – kui see tuleb, siis meil on olemas, ma eeldan, see raha. Võib-olla see ei olegi ka väga suur hulk raha, mida on vaja leida. Kui meil on põhiline lisakulu praegu tervisejuhi palk, siis võrreldes kogu muu kuluga tervishoius, ei ole see märkimisväärne," lausus sotsiaalminister Karmen Joller.

Reformi korraldamiseks on ministeerium taotlenud Euroopa Liidu fondidest välisraha 14,7 miljoni euro ulatuses. Välisabi lõppeb 2027. aasta lõpuks, seega selleks ajaks on lubatud mudel oma süsteemi rakendada.

"Me oleme ise planeerinud, et 2028. aasta alguses võiksime olla sellises valmiduses, et me oleme riigi poolt juba nii palju ettevalmistusi teinud, et saame need asjad võtta üleriigiliselt Eestis süsteemina kasutusele," ütles sotsiaalministeeriumi integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal.

Praegu aga on plaanile vastu mitmed huvigrupid, sealhulgas olulise lülina kohalikud omavalitsused. Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase sõnul luuakse järjekordne juhtimistasand, mis dubleerib juba olemasolevate asutuste tööd, aga raha juurde ei anta.

"Kõige parem viis, kuidas seda teha, oleks see, et me suudaksime sotsiaalinfosüsteemid ja tervise andmebaasid viimaks ühildada, et sama sotsiaaltöötaja näeks inimese terviseandmeid, tervisetöötaja sotsiaalvaldkonna hinnangut ja analüüsi. See on kõige ajakriitilisem koht ja see on lihtsalt ühe infosüsteemi arendus," ütles Kase.