Samas rõhutas Joller, et süsteemi ei saa lisada raha enne, kui on suletud kohad, kust vahendid "välja vajuvad", ning keeldus kasutamast reserve püsikulude katteks.

Jolleri hinnangul peitub tervishoiu rahastamise juurprobleem praeguse süsteemi ebaefektiivsuses ja leketes.

"Minu sõnum päris mu ametiaja algusest peale on olnud see, et kui me lisame raha süsteemi, milles on augud sees, nii et raha voolab välja, siis me selle raha eest ei saa paremat tervist, vaid saame midagi muud," selgitas Joller süsteemi kitsaskohti. Ta viitas, et praeguses korralduses on kadusid, mida väljastpoolt meditsiinisektorit ei pruugita märgata.

"Ma olen ekspert ja ma saan aru, et inimene, kes tervishoius ise ei tööta, ei näe neid kohti, kust raha lihtsalt välja vajub süsteemist," ütles Joller viidates saatekaaslasele, endisele sotsiaalministrile Tanel Kiigele (SDE).

Joller sõnas, et tekkinud puudujääkide ja näiteks meedikute püsiva palgatõusu katmiseks ei tohi avada tervisekassa reserve. "Reserv tervisekassale on mõeldud selleks, et kui tulebki selline aeg, kus näiteks töötus kasvab või majandus mingil moel langeb või tuleb uus pandeemia," selgitas Joller varude tegelikku eesmärki. "Reservi ei ole juba oma olemuselt õige kasutada püsikuludeks, näiteks palgatõusuks. See ei ole jätkusuutlik."

Kiik väljendas omakorda muret, et reservide kasutamata jätmine võib raviteenuste kättesaadavust halvendada.

"Valdkonnas on ootus tegelikkuses ikkagi lisaraha järele või siis vähemasti selles osas, et olemasolevat tervisekassa reserve on võimalik kasutada ka nii palgatõusu tagamiseks kui ka teiste tervishoiukulude katteks," oponeeris Kiik Jollerile.

Kiik hoiatas, et raha süsteemi kaasamata jätmisel on otsesed tagajärjed patsientidele: "Kui nüüd tervisekassa nõukogu on võtnud suuna, et jõutakse nii-öelda ilma selletagi tasakaalu, siis paratamatult tekib see küsimus, et mille arvelt see siis toimub. /.../ Kui lisamahtusid ei tule, siis see tähendab, et diagnoosid hakkavad hilinema, ravi hakkab hilinema. Ja kokkuvõttes see tähendab lihtsalt veel kallimat ravi ja võimalik, et lisakulusid hoopis hoolekandesektoril ja mujal," arutles Kiik.

Vaatamata kulude optimeerimise vajadusele kinnitas Joller, et lahendus ei peitu raviteenuste vähendamises. "Ülemaailmne kogemus näitab, et kui teenuseid kärpida, siis see võib kaasa tuua väga rängad tagajärjed ja selle tõttu on tervisekassa seisukoht, et teenused jäävad samaks," kinnitas ta.

Selle asemel otsitakse kokkuhoidu valdkondadest, kus meditsiin on ajas edasi arenenud, näiteks võimaldab see laboriteenuste hindu langetada.

"Laboriteenused on ajaga tohutult muutunud, mistõttu tehti laboriteenuste kärbe ja ainuüksi sealt tuli 24 miljonit eurot," rääkis Joller. Ta täpsustas, et uued tehnoloogiad on aastakümnetega oluliselt vähendanud laborite personalivajadust, mis võimaldaski hindu alandada.

Lisaks vaatab ministeerium ringi haiglavõrgu rahastamismudeleid, et siduda ostetavad teenused konkreetse piirkonna tegelike meditsiiniliste vajadustega.

"Me ei võta teenuseid lihtsalt ära, vaid vaatame, mida selle konkreetse piirkonna elanikud kõige enam vajavad – näiteks Ida-Virumaal on hingamisteedega inimestel rohkem probleeme, Kagu-Eestis on jälle võib-olla mõned muud probleemid," selgitas Joller kavandatavaid muudatusi.

Joller lisas, et tulevikus hakatakse haiglaid rahastama täpsemalt vastavalt kohalike tervisehädadele.