Ühistranspordi baasrahastus püsis aastaid muutumatuna ja nii sai iga-aastaseks traditsiooniks, et aasta teises pooles tuli ühistranspordi eest vastutaval ministril minna riigireservist lisa küsima, et bussid ja rongid enne aasta lõppu seisma ei jääks. Nüüd leppis valitsus kokku jätkusuutlikumas lahenduses.

"Baasrahastusse läheb kõik kokku ehk siis baasrahastus järgmisel aastal on 174 miljonit eurot ja tulevikus kõik need lisakulud, mis tekivad pikaaegsetest lepingutest, kütusehinna kõikumisest ja muudest taristutasude tõusudest, need siis aasta aastalt küsitakse reservist juurde ning automaatselt liiguvad baasrahastusse," lausus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200).

Ühistranspordikeskuste sõnul tähendab muudatus, et juba käigus olevad maakonnaliinide rahastamine jätkub samas mahus, aga uute liinide avamiseks või väljumiste tihendamiseks raha pole.

Viljandi ühistranspordikeskuse juhi Kaupo Kase sõnul keskendutakse praegu ennekõike rongiliiklusele. Samas regionaalpoliitiliselt olulised maakondlikud bussiliinid jäävad tahaplaanile.

"Täna on meil mure ka see, et kui koolid algavad ühel päeval kell 9, siis ka see tekitab surve ühistranspordivõrgule, et lapsed saaksid liikuma õigel ajal," sõnas Kase.

Esialgsete arvutuste kohaselt vajaks Viljandi ÜTK 170 000 eurot lisaraha, aga seda tulemas ei ole. Ka regionaalministeerium möönab, et vajadus liinivõrku laiendada on olemas.

"Eriti siin Põhja-Eestis ja Harjumaa kontekstis on päris suured ootused. Seal on ligi 1,5 miljonit liinikilomeetrit juurde küsitud," ütles regionaalministeeriumi ühistranspordiosakonna juhataja Andres Ruubas.

Ruubase sõnul on üks võimalus selleks leida lisaraha riigieelarvest. Teine võimalus on tõsta piletihinda või siis suurendada piletitulu, meelitades rohkem inimesi bussi. Harjumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Lääne-Virumaal bussiliiklust korraldava ühistranspordikeskuse juhi Andrus Niliski sõnul maksab täna bussipileti eest vaid iga kolmas reisija, kaks kolmandikku sõitjatest on kuni 18-aastased või eakad, kel bussisõit on jätkuvalt tasuta. Nilisk on aastaid soovinud, et priisõit asendataks kasvõi üheeurose piletiga.

"Kui me vaatame tagasi aastasse 2017, enne kui tasuta ühistransport tuli, siis Eesti sõitja keskmine omaosalus oli 33 protsenti. Kui me vaatame tänast päeva, siis Eesti keskmine bussis on seitse protsenti, meie piirkonnas ehk neljas maakonnas on 11 protsenti ja kui me vaatame rongiomaosalust, siis see on 38 protsenti," ütles Nilisk.

Ministeeriumi arvestuste kohaselt õnnestuks priisõidu täieliku kaotamisega saada kuni kümme miljonit eurot lisaraha ja see on Ruubase sõnul ühistranspordi vaates suur summa.