Juba praegu on rahvusarhiivi veebikeskkondades võimalik arhiivimaterjalidega tutvuda ööpäevaringselt. Järgmiseks oluliseks sammuks on materjalide sisuotsing. Rahvusarhiivis on käsikirjalise teksti, objekti- ja näotuvastuse ning indekseerimisega tehtud katseid juba mitme aasta vältel.

"Arhivaalide automaatne tekstituvastus ja masintõlge loovad nii meile kui ka arhiivikasutajatele täiesti teistsuguse kasutusvõimaluse ja -kogemuse", ütles Pirsko.

Lõpusirgel on rahvusarhiivi Tallinna üksuste kolimine Endla tänavale rahvusraamatukogu hoonesse. Selle tulemusena koondati paberdokumendid Maneeži tänavalt, audiovisuaalpärand Ristiku tänavalt ning osa Rakvere hoidla kogudest kokku ühte keskusesse. 

Pirsko usub, et mitme mäluasutuse tegutsemine ühe katuse all pakub rohkelt põnevaid koostöövõimalusi.

Riigikantselei kuulutas septembris välja avaliku konkursi riigiarhivaari ametikohale seoses riigiarhivaari ametiaja lõppemisega. Uus ametiaeg algab Pirskol 25. oktoobril.

Priit Pirsko on lõpetanud cum laude Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo eriala ja kaitsnud samas filosoofiamagistri kraadi. Aastatel 1993–1999 töötas Pirsko Eesti Ajalooarhiivi direktorina, aastatel 1999–2000 oli ta rahvusarhiivi regionaaldirektor ja riigiarhivaari asetäitja ning alates 2000. aasta lõpust riigiarhivaar. 2013. aastal tunnustas president Pirskot Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.