Saksa meediaväljannete teatel võib Venemaa kasutada Estonia vrakki, et paigaldada sinna luureseadmeid, mille abil jälgida Läänemerel liikuvaid laevu.

Eesti andmed Saksa meedias levinud väiteid ei kinnita, vastas kaitseministeerium ERR-i päringule.

"Eesti riigi erinevad asutused jälgivad koos liitlastega tähelepanelikult sündmusi Läänemerel. Antud piirkond Läänemerel on üks jälgitumaid kohti ja seda peamiselt hauarahu tõttu. Piirkonnas on sukeldumise ja peatumise keeld, asukoht asub Soome vastutusalas," sedastas kaitseministeerium.

Kaitseministeerium märkis, et samuti suurendas 2025. aasta jaanuaris NATO oma sõjalist kohalolekut Läänemerel Baltic Sentry valvsustegevuse näol.

Ohutusjuurdluse keskuse laevaõnnetuste vanemuurija Tauri Roosipuu peab luureseadmete paigaldamist suure tähelepanu all olevale vrakile ebamõistlikuks.

Ohutusjuurdluse keskus sukeldus aastatel 2021 kuni 2024 kuus korda Estonia vrakini ega tuvastanud seal kahtlaseid seadmeid.

"Me ei kasutanud tuukreid, vaid erinevaid uuringuseadmeid, nii sonareid kui allveeroboteid kaameraga, aga vastab tõele, et midagi sellist, millest see Saksa meedia uudis räägib, me seal tuvastanud ei ole," sõnas Roosipuu.

Roosipuu tõdes, et vee all on väga keeruline mingeid seadmeid leida, kuna nähtavus on väga kehv – allveeroboti kaamera puhul ulatub nähtavus vaid viie meetrini ning sonarid ei edastada detailset pilti. "Tavaliselt see käibki nii, et sonariga tuvastatakse mingisugused huvipakkuvad objektid ja seda minnakse siis kaameraga visuaalselt kontrollima, et veenduda, mis selle objekti taga siin on," ütles ta.

Küll aga märkis Roosipuu, et vee alla on mõne seadme peitmine üldiselt üpriski lihtne, sest regulaarse kontrolli teostamine merepõhja üle oleks mõeldamatult töömahukas.

Luureseadme paigaldamist Estonia vrakile Roosipuu siiski mõistlikuks ei pea, kuna Soome ametivõimud jälgivad hauarahu tõttu vrakki igapäevaselt, samuti on viimastel aastatel toimunud vraki uurimised ning inimesed teevad vrakile eraalgatuslikke sukeldumisi. "Pigem oleks oluliselt lihtsam leida mõni suvaline koht meres, kuhu need seadmed paigaldada, mis ei ärata tähelepanu," sõnas ta.

Veel tõi Roosipuu välja, et vee all töötavad seadmed vajavad ka energiaallikaid, mis eeldab akude regulaarset vahetamist ning kuna andmeside vee all ei levi, siis tuleks andmetele füüsiliselt järele minna – see aga ärataks tähelepanu.

Merenduseksperdi sõnul ei asu Estonia vrakk ka tiheda liiklusega merealal. "Peamine laevaliikluskoridor, mis tuleb Läänemere lõunaosast Soome lahte, jääb Estonia vrakist oluliselt Hiiumaa poole. See Estonia vrakk ei ole põhilaevaliikluse koridori juures. Laevaliikluse tihedus selle lähedal on üpriski hõre võrreldes näiteks sellesama põhilaevaliikluse koridoriga."

"See ei oleks väga efektiivne sealt mingisuguseid andmeid koguda, sest laevaliiklus on seal niivõrd hõre, et see ei annaks väga olulist efekti," sõnas Roosipuu.

Marran: tegemist on tavapärase luurekuulujutuga

Kunagine välisluureameti juht, praegune riigimetsa majandamise keskuse direktor Mikk Marran vastas ERR-i kommentaaripäringule, et tema hinnangul on tegemist tavapärase luurekuulujutuga, mida on raske tõestada või ümber lükata.

"Pole suur saladus, et luure otsib alati uusi võimalusi info kogumiseks. Eetilised väärtused ei pruugi siin olla takistavaks faktoriks. Kindlasti on vrakil strateegiline asukoht (Eesti-Soome-Rootsi vahel), aga õhku jääb küsimus, miks just see vrakk," sõnas Marran.

ERR-i teadusportaal Novaator on varem kirjutanud, et Läänemere põhjas on sadu vrakke.