Viimaste aastate soe sügis on rändlindude rännet mitu nädalat edasi lükanud. Nii võib ka novembri alguses näha põldudel rändlinde, kes leiavad endiselt toitu ja seetõttu teekonda lõuna poole ette ei võta.

"Kui me võtame eelmist sügist ja tänavust sügist, kus on pikalt soe, siis on ka loogiline, et linnud on selle võrra laisemad ja lähevad hiljem teele. Ei ole mõtet liiga vara ära minna, energiat kulutada ja mõned võibolla loodavad terve talve siin olla," rääkis linnuökoloog Marko Mägi.

Mägi sõnul peaksid olema praeguseks rändele lennanud näiteks valge-toonekured, kuid sellest hoolimata võib neid veel Eestis märgata.

"Nad ei lähe selle pärast, et neil on piisavalt süüa. Näiteks veekogud on jääst lahti. Nad saavad sealt vajadusel kala. Ka põldude pealt on neil võimalik näiteks hiiri veel püüda," ütles Mägi.

Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg märkis, et praegu on põllud luikesid täis. "Nad ei ole veel kuskile läinud. See on ka märk, et meie oma tegevusega anname lindudele signaali, et toitu jagub," lisas ta.

Metsloomaühinguni, mis aitab Eestisse jäänud rändlindudel talve üle elada, jõuabki kõige enam teateid abi vajavatest valge-toonekurgedest. Tänaseks on kätte saadud viis valge-toonekurge, kelle puhul on kindel, et nemad rändele ei lenda, kuna lind on kas viga saanud või on inimesed neid juba toitma asunud. Jõgevamaal Avinurmes veedavad oma talve praeguse seisuga kolm lindu, kuid oodata on ka lisa.

Eesti Metsloomaühingu vabatahtlik Pille Alama-Pajur täheldas, et lindude toitmisega peaksid inimesed piiri pidama. "Nad söödavad linde ega saa aru, et natuke tasub piiri pidada. Nad kukuvad kohe aitama, aga tegelikult nad ei vaja kohe abi – nad peavad ise hakkama saama ja aru saama, et rändele tuleb minna."

Kui ilmad jahedamaks lähevad, võiks Mägi sõnul suurem osa veel Eestisse jäänud rändlindudest siiski lõuna poole lennata, välja arvatud juhul kui nad ei mõista täpselt, mis toimub.

"Alati on linnu asurkonnas isendeid, kes ei taha öelda, et nad on laisad ja rumalad, aga nad ei saa võibolla päris hästi aru, mis toimub ja võib öelda, et see on selline looduslik valik ja jäävad hammasrataste vahele, aga samas neist võib saada väga edukas pesitseja juhul, kui soodsad olud püsivad kogu talve," rääkis Mägi.