Toitlustaja keelas ohutuse tõttu koolitoidu viimise toidujagamiskappi
Toiduraiskamise vähendamiseks pandi Harjumaal Kloogal koolilõunast ülejäänud koolilõuna külmikuga toidujagamiskappi. Koolitoitlustaja Dussmann koolitoidu jagamist sellisel kujul õigeks ei pea, sest nende kinnitusel rikutakse nõnda toiduannetamise reegleid.
Paar nädalat tagasi otsiti Klooga kandis tühje purke, et söömata jäänud koolitoit viia toidujagamiskappi, et seda ei tuleks ära visata. Projekt tuli sisuliselt lõpetada enne, kui see hoo sisse sai.
"Oli väga heatahtlik koolitöötaja, kes vaatas, et väga palju jääb toitu üle ja oli nõus purgiringlusega seotult selle toidu ümberpakendama ja toit viidi kogukondlikku toiduringluskappi," selgitas Lääne-Harju toiduringluskappide projekti eestvedaja Kairi Niinepuu-Mark. "Aga praegusel hetkel ongi seisma pandud, et leida selline tee, mis tagaks maksimaalse toiduohutuse."
Just toiduohutusele viidates koolis süüa tegev Dussmann toidu jagamise ära keelas. Ettevõttes koolitoitlustamise eest vastutava Inga Paenurme sõnul ei tohi nad jagada laiali alles jäänud koolilõunat, kuna kuumaletis seisnud toidule kehtivad ranged ajalised piirangud.
"Me võime ju tahta seda, aga kas ma tahan tahtlikult teise inimese tervist ohustada? Kui meil on PTA-s spetsialistid, kes on teinud katseid, näevad, mis toidus toimub, mida meie silmadega tegelikult ei näe," selgitas ta.
Põllumajandus- ja toiduameti seisukoht on, et toiduohutuse eest vastutab toitlustaja, kes pärast kestvuskatsete tegemist otsustab, kui kaua tema toit on ohutu. Ka ei ole toidu annetamine ameti kinnitusel kohustuslik. Toiduringluse eestvedaja hinnangul võiks amet teha haridusasutustele erandi.
Niinepuu-Mark märkis, et kuna tegu ei ole annetusega, vaid koolisisese ettevõtmisega, siis võiksid need regulatsioonid olla natukene lihtsamad. "Siin ei ole kolmandaid osapooli, logistilist ahelat, vaid toit liigub väga kiiresti lõpptarbijale."
Paenurme sõnul peaks toiduraiskamise vähendamine algama kodust. Praegu käituvad paljud lapsed koolisööklas nagu oleks tegu kõik hinnas hotelli rootsi lauaga, kühveldades taldriku toitu täis, millest enamus jääb söömata.
"Kui me annaksime oma lapsele õhtul aja – vaatad üle, mis on menüüs, arutad läbi oma lapse maitsed mõtted, mis tema kehale oleks hea, siis oleks temal neid valikuid lihtsam teha. Võta kõike asju natukene, julge proovida, see on nii suur samm," lausus Paenurm.
Soola ja suhkrukotiga ei maksa lapsi kooli saata, nagu praegu mõned pered teevad. Koolitoit on tehtud tervisliku toitumise reegleid arvestades.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: AK









