29. mardilaat ehk eesti käsitöö laulupidu on elujõuline, kohal on enam kui 200 parimat kohalikku käsitöömeistrit ja reedel oli näha vaid rõõmsaid ja uudishimulikke silmi.

Tänavu on laada peakülaline rannarootsi ehk Aiboland, seega tutvustatakse rannarootsi kohalikku kultuuri ja käsitööpärandit.

"See rootslaste mõjutus, kõigepealt näiteks paberlilled, mida meil kusagil ei ole, nende pulmakroonid, nende rahvarõivad, kus on värvid hoopis teiste rütmidega kui mujal Eestis," ütles rahvakunsti ja käsitöö liidu juhatuse esimees Liina Veskimägi.

Näiteks Pakri pulmakroon ehk seppel on rannarootslaste omaga päris sarnane.

"Kui me nüüd tegime rannarootslaste rahvarõivaraamatut, mis see aasta valmis sai, siis Anu Pink Saara kirjastusest palus igal pruudil vähemalt pildi peal olla väga kurb," ütles eestirootslaste kultuuriomavalitsuse esimees Jana Stahl.

Ostlejaid oli ka sel korral nii lähemalt kui ka kaugemalt.

"Minu arust ongi hästi kihvt, kui selliseid asju teha, sellepärast et Halloween on igal pool mujal maailmas, aga kui kellelegi kadri- või mardipäevast rääkida, siis seda ei tea välismaal mitte keegi, nii et palju kihvtim oleks neid traditsioone hoida minu meelest," ütles Kairi.

Mardilaat on ka hea koht, kus noorematele näidata puutööriistu ja tuletada täiskasvanutele meelde, kuidas oma kätega midagi valmis teha.

"Meil on siin väiksemaid punumistöösid kas siis pajukoorest või kasetohust. Hommikul siin tehti sellist puidukirjamist, noaga kirjutati. Jaapanlased kirjutasid ruuni tähtedes oma nime ja olid ikka väga rõõmsad, et said sellist eesti puulõiget teha," rääkis  Edeva Eremiidi puutöökooli õpetaja Taavi.