Riias tähistati eesti ja läti raamatu 500. aastapäeva
Riias tähistati kaks päeva suurejooneliselt eesti ja läti raamatu 500. aastapäeva. Läti rahvusraamatukogus avatud näituse peategelane, aabitsakukk, on nii Läti kui ka Eesti lugemisõpikul sama. Pidustustele Riiga on toodud ka vanim säilinud läti aabits, mille ainueksemplari hoitakse Tartu Ülikooli raamatukogus.
Vanimad eesti aabitsad on trükitud Riias samas trükikojas, kus ka vanimad läti aabitsad. Aabitsakukk on aga pärit Wittenbergi lossikiriku reliikvianõult, kus hoiti pühasid säilmeid. Kukeaabits trükiti ühele lehele, millest volditi kokku 16-leheküljeline raamat.
Kukk oli lugemisõpikuil väga levinud, kuid praeguseks ongi see kujutis alles vaid eesti ja läti aabitsail. Vanimaid aabitsaid võib pidada ka usuõpetuse õpikuteks, sest lisaks tähtedele ja silpidele sisaldas see väikest kokkuvõtet luteri katekismusest. Ses mõttes on eesti ja läti vanimad aabitsad sarnased ka sisu poolest. Läti esimest aabitsat kutsutakse aga "Tartu aabitsaks", sest selle ainueksemplar on hoiul Tartus.
Äsja Läti rahvusraamatukogus avatud väljapanek on eesti raamatu aasta sümboolne kingitus läti raamatu juubeliks.
"Aabits trükiti arvatavasti 1680. aasate alguses Riia kuninglikus trükikojas. Aga trükkimine ei jõudnud lõpule – trükk on ainult ühel poolel ja sellest aabitsast sai makulatuur. See makulatuur sattus taasavatud Tartu Ülikooli ja 1691. aastal köideti ülikooli taasavamise järel kokku arveraamat. Ja selle arveraamatu kaaneleheks pandi siis see aabits," lausus Tallinna Ülikooli teadur ja näituse koostaja Aivar Põldvee.
Läti Panga president Martinš Kazaks tutvustas esimese lätikeelse raamatu 500. aastapäevaks loodud meenemünti, kuhu on kunstnik Anete Melece-Olivadoti mahutanud nii vanima raamatu loo kui ka lugeja. Just nende, eriti laste lugemishuvi vähesus on aga praegu probleem nii Eestis kui ka Lätis. Lätlastel on olukorra lahendamiseks riiklik meetmekava.
"Meie üks ettepanekuid oli luua Riia lugemismanifest. Seal nõudsime riiklikul tasemel lugemiskava koostamist. Väga tähtis on tõsta just kvaliteetkirjanduse jälgijate hulka. Lugemuse vähesus on tuntav kõigis vanuserühmades," ütles Läti rahvusraamatukogu direktor Dagnija Baltina.
"Marju Lauristini eestvõttel on Eestis kohe lõppemas suur lugemusuuring, mille põhjalt saame väga paljudele küsimustele vastuseid," lausus Eesti rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel.
Riias näeb ka Gutenbergi-aegset mahlapressile sarnanevat trükipressi koopiat, mis on täiesti töökorras.
Toimetaja: Marko Tooming
