Sotsiaalministeeriumi nägemuses on iseteendindusapteek sisuliselt müügiautomaat, millel on videokonsultatsiooni võimalus. Kui inimene on apteegiga ühenduse loonud ja apteeker on ravimi väljastamise kinnitanud, saab ta ravimi automaadi väljastuskastist.

"Selle mõtte ajend tuli mõned aastad tagasi Eestis läbi viidud pilootprojektist, kus sellist automaati katsetati. Meie lahendus on Euroopa mõistes üsna eriline – siin-seal on küll ravimite müügiautomaate, kuid retseptiravimeid ei väljastata neist peaaegu kusagil. See teebki asja keeruliseks: retseptiravimeid ei saa anda ilma apteekri konsultatsioonita, mistõttu peab videonõustamine olema lahutamatu osa teenusest," selgitas sotsiaalministeeriumi esmatasandi poliitika juht Anneli Taal.

Taala hinnangul aitaksid iseteenindusapteegid leevendada tervishoiu tööjõupuudust.

"Praktilises plaanis võiks selline teenus esimesena kasutust leida suuremates linnades, kus oleks võimalik tagada ööpäevaringne ravimite kättesaadavus. Samal ajal saab automaati katsetada ka väiksemates kohtades, kus apteeki üldse ei ole," lausus Taal.

Taala sõnul on Eestis täna 60 perearstipunkti, kus apteeki ei ole – inimene saab küll retsepti, kuid peab ravimi järele sõitma teise kohta. "Ravim on aga esmatasandi teenus, mille abil inimene saab kodus tervist parandada. Ja kuigi perearst kirjutab retsepti, peab ravim olema mõistliku vahemaa tagant ka kättesaadav," selgitas ametnik.

Videokonsultatsiooni osas on selge, et apteeker peab olema kättesaadav ka pärast apteegi sulgemist. Kuidas täpselt valveringi töö korraldatakse ja kui palju ressursse selleks vaja läheb, selgub Taala sõnul tõenäoliselt pilootprojektide käigus.

Riigil ei ole iseteenindusapteekide avamisel otsest kulu ette näha.

"Meie roll on õigusraamistiku täpsustamine, et kõik vajalikud teenuseelemendid – e-müük, videokonsultatsioon ja automaatne väljastamine – oleksid ühtses süsteemis. Investeeringu teeb teenuseosutaja ehk apteegipidaja ise, kes peab selle tasuvuse tagama olemasoleva juurdehindluse piires. Ravimite hulgimüüjatele me automaatide pidamise õigust ei plaani anda – need jäävad jaemüügiapteekide haruapteekideks," selgitas ametnik.

Proviisor: investeering iseteenindusapteeki ei tasu ära

Proviisoritel on seoses ministeeriumi plaaniga mitmeid mõttekohti.

"Kõigepealt tuleks endalt küsida, millist probleemi lahendame. Kui eesmärk on aidata Kihnu-sarnaseid piirkondi, kus apteeki pole ja automaat tagaks inimestele ravimid kohapeal, siis see oleks mõistlik lahendus. Aga kui me hakkame neid iseteenindusapteeke rajama linnadesse, kus apteegiteenus on niigi väga hästi kättesaadav, siis ma ei näe põhjust, miks peaksime sellele raha kulutama," lausus proviisor, Tallinna Kiirabi apteegi juhataja Karin Alamaa-Aas.

Teine küsimus on Alamaa-Aasa sõnul rahastus.

"Kui mõtleme näiteks Kihnule, kus elab paarisaja inimese ringis, siis tuleb arvestada, et nii väike elanikkond ei tekita apteegile vajalikku käivet. Isegi kui iga inimene kulutaks igas kuus ravimitele sadakond eurot, oleks kogukäive umbes 30–40 000 eurot aastas ja apteegi kasum ulatuks vaid mõne tuhande euroni. Sellest ei piisa automaadi soetamiseks ja ülalpidamiseks. Küsimus ongi: kes selle investeeringu katab, sest milline proviisor või apteegipidaja suudaks endale sellise investeeringu lubada?" arutles Alamaa-Aas.

Proviisori sõnul pole juhus, et neis kohtades pole apteeki ka praegu – lihtsalt pole piisavalt turgu. "Seetõttu tekib minu jaoks küsimus, kas selline lahendus on realistlik ja kas ta päriselt probleemi lahendab," sõnas ta.

Proviisor: e-apteegid on parem lahendus

Alamaa-Aasa sõnul tuleks paremini kasutada võimalust, mis on juba täna olemas ehk e-apteeke.

"Neid on mitu ja inimene saab tellida ravimeid endale koju või sobivasse pakiautomaati – eeldusel, et ravimi säilitamistingimused seda võimaldavad.
Võib-olla oleks mõistlikum arendada välja e-apteekide juurde korralikud väljastusautomaadid, mis on ehitatud ravimite säilitamiseks sobivates tingimustes. See oleks sarnane Omniva või teiste pakiautomaatidega, lihtsalt ravimitele kohandatud," pakkus Alamaa-Aas välja.

"Kui arvestada, kui väikesed on täna apteekide juurdehindlused ja kui keeruline on üldse apteeki majanduslikult üleval hoida, siis tundub mulle arusaamatu hakata looma veel üht suurt ja kallist süsteemi, mille ülalpidamist ükski apteek pidada ei suuda. Selline investeering ei ole reaalses elus põhjendatud," võttis Alamaa-Aas teema kokku.