Apteegiautomaatide eesmärk on õilis – parandada ravimite kättesaadavust. Ühele üldapteegi tegevusloale saaks eelnõu järgi kanda kuni viis apteegiautomaati. Enam kui 4000 elanikuga asulas võib olla üks apteegiautomaat ja see peab asuma üldapteegiga samas asukohas.

Kui asulas on elanikke vähem kui 4000, võib apteegiautomaat asuda üldapteegi samas asukohas või vähemalt ühe kilomeetri kaugusel mõne teise omaniku apteegist.

Lisaks sotsiaalministeeriumile on muudatuste taga ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja riiklik innovatsioonikiirendi. Mõned ERR-iga rääkinud apteekrid ei saa aga aru, mis probleemi selliste automaatidega lahendatakse. Seda enam, et ka automaadid on kallid ja nende tasuvusaeg küsitav. Minevikus on katsetatud nii panga- kui ka apteegibussiga, mõlemad on praeguseks unustatud.

Endine sotsiaalminister, reformierakondlane Signe Riisalo ütles, et tema hinnangul on see hea plaan: "Füüsilise apteegi ülevalpidamine hästi paljudes erinevates asupaikades on kulukas. Aga sellised automaadid annavad hästi hea ligipääsetavuse. Liiati on sinna sisse planeeritud proviisori nõuandevõimalused."

Riisalo tõdes, et riigikogu sotsiaalkomisjon ei ole seda eelnõu spetsiifiliselt veel arutanud, kuid esmane tutvustus veenis teda piisavalt, et selline süsteem võiks toimida.

"Kindlasti on pärisapteegi ülevalpidamine rendipindu ja tööjõukulusid silmas pidades kulukam," leidis Riisalo. "Me räägime automaadist, millel on esmane kulutus tõesti kõrge. Aga püsikulud on madalamad ja see saab inimestele lähemale."

Samuti sotsiaalministri ametit pidanud sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et apteegiautomaatide lubamist on pikalt arutatud. "Mina ei ole seni näinud vajadust proviisoreid masinate vastu välja vahetada. Eriti väiksemates kohtades on tähtis, et apteegid oleksid alles ja oleks proviisor, kes saab nõu anda. Tehnoloogia areng paneb peale küll surve, et õigusruumi muuta, aga selleks peavad olema väga tugevad argumendid, et lubada proviisorapteekide kõrvale masinaid," sõnas Sikkut.

Selliste automaatide vajadus on Sikkutile ebaselge: "Kui see vajadus oleks nii suur öistel tundidel ravimite järele, siis oleks meil valveapteegid. Ei ole meil öistel tundidel sellist raviminõudlust. Ja enamasti on inimestel, nii nagu kriisinõuanne soovitab, lihtsamad ravimid igapäevaste tervisemuredega toimetulekuks ikkagi kodus olemas."

Sotsiaalministeerium ootab eelnõule rahandus-, regionaal- ja digiministeeriumilt tagasisidet 7. juuliks.

Apteegid saavad osta ravimite valmistamist sisse

Eelnõu sisaldab muidki olulisi muudatusi, nagu näiteks ravimite kohapeal valmistamise kohustuse leevendamine.

Seni kehtis suuremate asulate üldapteekidele kohustus omada kohapeal ravimite valmistamise ruume ja seadmeid, ehkki enamik neist seda tegelikult ei teinud. Uue eelnõuga antakse apteekidele paindlikkus täita seda kohustust teise üldapteegiga sõlmitud lepingu alusel ehk osta ravimite valmistamise teenus sisse. Inimese jaoks kättesaadavus ei halvene, sest retseptide vastuvõtmise ja valmis ravimi väljastamise kohustus jääb tema kodukoha apteegile alles.

Samuti muudab eelnõu haiglaapteekide rolli ja laiendab nende õigusi.

Haiglaapteekidel on sageli laiem võimekus ja paremad tehnoloogiad (näiteks 3D-printerid) spetsiifiliste ravimite valmistamiseks kui tavalistel üldapteekidel.

Seadusemuudatus lubab üldapteekidel tellida keerukamate ekstemporaalsete ravimite valmistamist otse haiglaapteegist, et patsient saaks talle sobiva ravimi kätte oma kodukohas. Samuti lubatakse haiglaapteekidel varustada enda valmistatud ravimitega edaspidi ka erakliinikuid ja teisi tervishoiuteenuse osutajaid.

Ravimite kulleriteenust veel arendatakse

Kuigi eelnõu ei sisalda varasemat ideed, mille järgi võiksid ka toidukullerid ravimeid soovijateni transportida, pole riik sellest plaanist loobunud.

"Ideest, et ravimid võiksid tulevikus jõuda inimesteni ka platvormide, nagu Wolt või Bolt kaudu, ei ole loobutud. Samas tuleb täpsustada, et hiljuti sotsiaalministeeriumist kooskõlastusele saadetud ravimiseaduse muudatused puudutavad iseteenindusapteeke ega ole mõeldud selle konkreetse teenusmudeli lahendamiseks," lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arenduslabor Accelerate Estonia haldus- ja arendusjuht Joosep Kään.

Kään ütles, et Wolti ja Bolti puhul ei ole küsimus selles, et nad hakkaksid ise ravimeid müüma või apteegi rolli täitma.

"Senise analüüsi järgi on juba tänase seadusandlusega võimalik mudel, kus ravimi müüja ja vastutaja on jätkuvalt apteek, kellel on kaugmüügi õigus, ning platvorm toimib täiendava müügikanali ja kättetoimetamise vahendajana. Seega jääksid alles kõik ravimite müügiga seotud nõuded, sealhulgas apteekri nõustamine, ravimiinfo korrektne kuvamine, ohutu käitlemine ja apteegi vastutus," selgitas ta.

Wolt ja Bolt saavad sellises mudelis Kääni sõnul olla vahendajad, kes viivad kokku ostja, apteegi ja kulleri.

"Ravimi kättetoimetamise nõuete täitmise eest vastutaks aga endiselt apteek, ka juhul kui transporditeenust osutab platvorm," sõnas Kään.

Koostöös sotsiaalministeeriumi, ravimiameti, platvormide ning apteekide esindajatega on MKM analüüsinud kuidas selline teenusmudel sobituks olemasoleva seaduse piiresse ning hetkel on see teenus platvormide ja apteekide poolt välja töötamisel.

"On võimalus, et selle käigus kerkib veel praktilisi takistusi teenuse operatiivsele toimimisele ning siis saab analüüsida kas mõni õigusnorm vajab täpsustamist," lisas Kään.