Ülikoolide ja õpetajate esindajad on mures, et õpetajate karjäärimudel loob juurde bürokraatiat, kuna juba on olemas toimiv süsteem õpetajate kutsekvalifikatsioonide hindamiseks. Karjäärimudeli ja kutsetasemete süsteemis on isegi erinevate astmete nimetused samad, mistõttu on kogu kommunikatsioon segaseks läinud.

"Need õpetajad, kes võib-olla on õppinud matemaatikat bakalaureuse tasemel – ta praegu ei ole ei õpetaja koolitusega ega õpi ka magistritasemel edasi – kui tema nüüd tuleb kooli appi, siis ta tegelikult ei tea, mis tema palgaaste on või mis palka talle lubatakse. Organisatsioonid, kes selliseid inimesi kooli aitavad tuua, näiteks Noored Kooli, siis neil on raskem kommunikeerida tulevastele õpetajatele, et mis tingimustel ta kooli tööle saab tulla," sõnas Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi.

Haridusministeerium ei nõustu, et süsteemid teineteist dubleerivad. Karjäärimudel baseerubki kutsetasemete süsteemil, tuues juurde alustava õpetaja aste. Riigikogu kultuurikomisjon on esitanud oma ettepaneku.

"Teeme üleminekuaja, et näiteks aastaks 2030 areneb kutsesüsteem nii palju, et on olemas piirkondlikud hindamiskomisjonid, kus õpetajad saavad endale kutset taotelda. Karjäärimudel ja kutsesüsteem oleksid omavahel kooskõlas ja ühe süsteemina toimiksid. Selle ettepanekuga ei ole haridus- ja teadusministeerium praegu nõus olnud," lausus kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna.

Tulist arutelu pakub ka alustavate õpetajate palgaküsimus. Kui praegu kehtib kõigile õpetaja miiniumpalk, mis on uuest aastast 1970 eurot, siis ministeeriumi ettepanekul saaksid miinimumi vaid kvalifikatsiooniga õpetajad ja teistega saab koolijuht pidada läbirääkimisi ja leppida palga kokku kahepoolselt.

"Koolijuhid on autonoomsed oma palgasüsteemide korraldamisel ja kindlasti on igasugune töösuhe kahepoolne suhe," ütles HTM-i õpetajapoliitika juht Haana Zuba-Reinsalu.

Sellise palgastamise vastu on mitmed huvigrupid, kuna ei motiveeriks piisavalt alustavaid õpetajaid. Ka siin on kultuurikomisjon teinud oma ettepaneku: õpetajaks õppijatega saab sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu.

"Me tahame luua tingimusi selleks, et võimalikult paljud õpetajad, kes tunnevad kutsumust, et nad päriselt jõuaksid ka kvalifikatsioonini. Üks kompromissvariant, mida me võiksime kaaluda, on see, et õpetaja palgamiinimum kehtiks ka neile ilma kvalifikatsioonita õpetajatele, kes õpivad ja kelle puhul on lootus, et kolme aastaga nad jõuavad kvalifikatsioonini," lausus Kersna.

Õpetajate karjäärimudel pidanuks haridusleppe järgi kehtima hakkama 1. jaanuarist. Sügise vältel kestnud arutelud on ajatelge pikendanud.

"Tegelikult juba protsessi käigus saime aru, et 1. jaanuariks ei jõua me rakenduse poolega kaasa aidata, sest koolid ja koolipidajad vajavad aega selleks, et oma süsteeme vastavalt karjäärimudelile ka kohandada. Tänase kava järgi on karjäärimudelit kavas rakendada alles 1. märtsist," sõnas Zuba-Reinsalu.