Rahva Raamatu tegevjuhi Rain Siemeri sõnul jaksavad inimesed vaatamata üldisele elukalliduse tõusele ikkagi raamatuid osta. Või siis ei tundu raamatud muude hindadega võrreldes enam nii üüratult kallid. Menukite tiraažid müüakse sageli läbi.

"Sel aastal võib öelda, et müügihitid olid eesti autorite raamatud. Kui vaadata topp 15-t, siis 10 on Eesti autorid. Ilukirjandus on number üks, Eesti ilukirjanduse autorid, ja teisel kohal on lastekirjandus. Lasteraamatud on ikkagi populaarsed, lapsed tahavad lugeda, nad on nii vaimustunud, nad on nii siirad. Nende heameel ja rõõm raamatu üle on hästi suur," sõnas Siemer.

"Kõige populaarsem lasteraamat Eestis on fenomen "Väike hiir". See on tõlkekirjandus, Soome autor, kes on päriselust võtnud oma tütre järgi lood väiksest hiirest, kes siis kogeb kõiki neid asju, mida lapsed päriselt kogevad ja neid on kokku müüdud Eestis umbes 50 000 eksemplari," rääkis Siemer.

Täiskasvanute kirjandusest kõige menukam oli Tõnu Oja luuleraamat, mis ilmus eelmise aasta lõpus.

"Müüsime seda terve aasta ning see müüs kõige rohkem. Urmas Vadil läks väga hästi – "Kuu teine pool". Tavaliselt ongi nii, et kõige suurema müügi teevad eelmise aasta lõpus ilmunud raamatud," lausus Siemer.

Tallinna südalinna raamatukogu sätib end juba pühademeeleollu. AK uuris, kuidas laenutusstatistika ühtib poodide müügiedetabelitega.

Südalinna raamatukoguhoidja Liis Konovalov ütles, et kõige populaarsem raamat oli Vadi "Kuu teine pool". "Veel aasta lõpus olid sellele väga pikad ootejärjekorrad, inimesed, kes olid järjekorras olnud 52. kohal, said selle lõpuks kätte. Nii et see läheb aukohale," sõnas Konovalov.

Pingeritta kuulusid ka eesti autori Piret Jaaksi "Põdravalgus", populaarsed olid ka Lilli Luuk ja Kairi Look oma raamatutega.

"Tundubki, et see aasta oli selline naiskirjanike aasta. Anti ju välja ka naiskirjanduse auhind ja ka kirjanikupalga saajad olid naised," sõnas Konovalov.

Eesti autorite kõrval ilmus muidugi ka väliskirjandust. "Kindlasti oli prantsuse kirjanduse aasta. Meil oli Édouard Louis "Muutuda: Meetod" kui ka tema teine raamat "Kes tappis mu isa". Ja lisaks ei saa mainimata jätta Valerie Perrini, kellel on nüüd eesti keeles ilmunud neli raamatut, millest kolm on olnud raamatukogudest väljas ja raamatukogude järjekorrad on juba mitu aastat," sõnas Konovalov.

Konovalov kinnitas, et eestlastele meeldib väga raamatuid lugeda.

"Eestlane on väga raamaturahvas. Sellist pilti, nagu kujutatakse ette, et raamatukoguhoidja istub üksi leti taga ja loeb raamatut või koob sokki, sellist reaalses elus ette ei tule. Meil on kogu aeg leti ees rahvast, kes soovib raamatuid. Väga-väga palju loetakse," sõnas Konovalov.