Eesti Autorite Ühingule laekus eelmisel aastal 11,97 miljonit eurot autoritasusid ehk ligi 11 protsenti rohkem kui 2024. aastal.

EAÜ tegevjuht Mati Kaalep ütles ERR-ile, et rekordlaekumise suureks mõjutajaks oli Tallinna lauluväljak, kus toimus mullu ilmselt kõige rohkem suurkontserte Eesti lähiajaloos.

"Elav esitus tõukas väga palju meie tulemuste näitajat. On ka näha, et sellel aastal nii suuri kontserte samas mahus tulemas ei ole, eelmine aasta oli ikkagi väga suurte kontsertide, sealhulgas laulupeoaasta," tõdes Kaalep.

Kõige suurem osa autoritasudest tuleb muusika pealt, sellele järgnevad audiovisuaalautorid, keda EAÜ koostöölepinguga esindab, ning kunst ja koreograafia.

Kui näiteks laenutushüvitisi saavad kirjanikud tehakse igal aastal koos täpsete summadega avalikuks, siis autorite ühing niisugust tabelit, kust näeks, kes ja kui palju väljamakseid sai, ei avalda.

Kaalep põhjendas, et erinevalt laenutushüvitistest, mille maksab kinni riik, on ühingu väljamaksed autoritele turupõhised. EAÜ kogub tasu vastavalt turuolukorrale ja erinevatest allikatest – raadiotelt, televisioonilt, kontsertidelt, ööklubidelt, kinodelt, taustamuusika kasutajatelt ja nii edasi.

"Otseselt iga isiku rahakotti me avalikuks ei tee, aga kokku maksime eelmisel aastal välja üle üheksa miljoni euro ja nende väljamaksete saajate hulgas on väga eriilmelisi autoreid, ei ole ainult popmuusika esindatud, on nii poppi kui klassikat," kinnitas Kaalep.

Küll aga tegi EAÜ avalikuks viis eelmisel aastal kõige enam Eesti raadiotes ja televisioonis mängitud muusikateost. Eesti esiviisiku tipus oli Tommy Cashi "Espresso Macchiato", järgnesid Nublu ja Vaiko Epliku "Lausu tõtt", Nublu ja Maria Kallastu "Push it", Nublu "Peagi saabun" ning An-Marleni "Peegel".

Välismaistest muusikateostest mängiti Eestis enim Billie Eilishi laulu "Birds of Feather", järgnesid Rose & Bruno Marsi "APT", Alex Warreni "Ordinary", Lady Gaga ja Bruno Marsi "Die with a Smile" ning Damiano Davidi "Born with a Broken Heart".

Eestist välja läks 59 protsenti autoritasust. See näitab Kaalepi sõnul, et Eesti on avatud turg ja välisriikide muusika on siin populaarne. Kõige rohkem makseid tegi EAÜ Rootsi, USA-sse ja Suurbritanniasse. EAÜ juht selgitas, et Rootsis asuvad suurte USA-d ja Suurbritanniat esindavate kirjastuste allkirjastused.

"Meie suhtlus vahetute lähinaabritega ei ole muusikalises kontekstis väga tihe. Oleme omavahel tihedamalt seotud USA ja Suurbritannia kui Läti ja Leeduga," sõnas Kaalep. "Mõnes mõttes on see loogiline, seal polegi globaalselt suuri artiste, aga see koostöö võiks ju olla natuke tihedam."

Eesti artistid saavad välisriikidest tasu kõige enam Saksamaalt, Lätist, USA-st ja Suurbritanniast ning Läti kõrge koht on Kaalepi hinnangul veidi üllatav.

"Ju siis meie artistid on seal populaarsemad kui nende omad siin. Midagi pole teha, angloameerika kultuuriruum on täna muusikas väga võimas," lisas ta.

Spotify kuulamised autorile eriti tulu ei too

Mõneti üllatavaks nimetas EAÜ tegevjuht ka seda, et kõige rohkem ei tule autoritasusid raadiolt, vaid elava esituse pealt.

"Väga lähedal sellele oli salvestus, digi ja online, kus on koos nii audiovisuaalne online, nagu Netflix, Disney, Telia ja Elisa, kui ka ainult audio, nagu näiteks Spotify ja Youtube Music," sõnas Kaalep ja lisas, et arvestades, kui suur on viimase kahe kasutus, on neilt saadavad tasud väga väikesed.

Kaalepi sõnul on Spotify kuulamised muusikule tunnustus ja turundusvõimalus, kuid selleks, et selle pealt ka hästi teenida, peab olema tegu väga suure globaalse artistiga.

"Meil on hea meel, et Eestis on ka selliseid artiste, kellel on mitusada miljonit kuulamist lugude kohta, aga need on pigem erandid," tõdes ühingu tegevjuht.

EAÜ liikmetele maksti mullu veidi alla kolme miljoni euro, kokku sai tasu 4600 inimest ja neist 3000 inimese sai aastas alla saja euro. Vaid 19 tasusaajat teenis aastas rohkem kui 20 000 eurot. See näitab Kaalepi sõnul, et väga palju on inimesi, kes natuke midagi teenivad, kuid inimesi, kelle teenistuse maht on arvestatav, on kitsas grupp.

"Need 19 inimest kokku teenisid 663 915 eurot ehk keskmiselt umbes 35 000 eurot aastas. Nii et selline see jaotus laias laastus on – hästi kitsas ülemine ots, hästi lai alumine ots. Paljudes autorite ühingutes see täpselt nii ongi, et paljud inimesed saavad autoritasu, aga arvestatavat tasu ikka vähesed," ütles ta.

Siiski tuleb arvestada, et paljud autorid on ka ise esitajad, mis tähendab, et nad saavad lisaks autoritasudele ka esitajatasu. Mõned võimekamad suudavad ka iseenda fonogramme hallata ehk on ise ka fonogrammitoojad ja nende tulu koguneb sel juhul kolme allika põhjal.

Lisaks ütles Kaalep, et reklaamimuusika puhul esindab iga autor end ise ehk sealt autoritele laekuvatest summadest ühingul ülevaadet ei ole.