USA presidendi Donald Trumpi uus riikliku julgeoleku strateegia dokument ütleb otse, et Ameerika toetab neid poliitilisi jõudusid, kes tegutsevad Euroopa Liidu vastu, mis Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa sõnul riivab Euroopa suveräänsust. Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo lausus "Esimeses stuudios", et USA valitsuse kriitilisus võib olla tingitud sellest, et Euroopa on kuskil piiranud Ameerika majanduslikke huvisid.

"Julgeolekustrateegia kõigepealt lähtub sellest, et USA ise hindab enda suveräänsust. Küsimus on nüüd selles, kuidas ta suhtub Euroopasse. Tõesti selles dokumendis on kritiseeritud sellist globalismi ja supranatsionaalseid organisatsioone, kes ulatuvad liiga kaugele. Selge on see, et puhtalt majanduslike suhete mõttes on võimalik, et Euroopa Komisjon on USA mingitele majanduslikele huvidele, näiteks infotehnoloogia valdkonnas, varba peale astunud," sõnas Mälksoo.

USA, kes on olnud pikalt Euroopa liitlane ja strateegiline partner, rõhutas oma dokumendis, et Euroopa Liidus toetatakse nn rahvuslasi, kes tegelikult töötavad hoopiski liidu vastu. Mälksoo sõnul meenutab kogu USA kriitika pigem perekonnasisest konflikti.

"USA on ju tsivilisatsioonide ajaloo mõttes mõneti Euroopa laps. Laps on suureks kasvanud ja tal on etteheiteid. Ta sisuliselt ütleb: "Kallid vanemad, te olete liiga laisad ja te ei vasta enam minu ettekujutusele." Kui seda dokumenti tähelepanelikult lugeda, siis mina saan sellest nii aru, et see on n-ö karm armastus. Et nad armastavad Euroopat endiselt, on neile endiselt tähtis, aga Euroopa võiks muutuda ja ennast kokku võtta," selgitas professor.

Mälksoo hinnangul on Trumpi valituse julgeolekustrateegia paljuski erinev, kui oli tema eelkäija president Joe Bideni oma.

"Tegelik muutus on suhtumine Venemasse, mis Euroopat kõige enam mõjutab. Võrreldes Bideni rahvusliku julgeoleku strateegiaga on muutus ikkagi väga suur ja märgiline. Bideni dokumendis 2022. aastal oli veel juttu multilateralismist, reeglitele põhinevast maailmakorrast, rahvusvahelisest õigusest, institutsioonidest, kokkulepetest ja mida kõike peab USA tegema, et neid kaitsta. Uus dokument algab aga revolutsioonilise ideega, et seni on ikkagi paljusid asju valesti tehtud. USA eliit on viimastel aastakümnetel pannud oma lootused valedele asjadele ja nüüd Trump võtab sellise realistlikuma pöörde - Ameerika kõigepealt. Seal on väga vähe juttu multilateralismist ja maailmakorra reeglitest, vaid on ainult nii palju, et USA lootis suhetes Hiinaga reeglitepõhisele maailmakorrale, aga sellest sai kasu ainult Hiina. Ilmselt sellele tugineda ei saa vähemalt Hiinaga suheldes," ütles Mälsoo.

Dokumendis on ühtlasi kirjas, et Trumpi valitsus on viimase kaheksa kuuga toonud oma rahva ja maailma katastroofi servalt tagasi. Mälksoo hinnangul on lause näol tegu lihtsalt Trumpi tüüpilise stiiliga, mida USA president pidevalt edastab.

"Kui sa ei usu endasse ja ei tee suuri sõnu, siis kas üldse on võimalik nii suure riigi poliitikuks saada? See on tema stiil, tema eripära, aga USA-s on ilmselt palju erinevaid arvamusi ühiskonna sees. Tõenäoliselt ka selle valitsuse sees, aga see dokument praegu on oluline. Ta näitab, et see liikumine on siiski enamat kui ainult Donald Trump. Need ideed on USA-s alati eksisteerinud - tahe olla kogu maailma liider ja ka isolatsionism," sõnas Mälksoo. 

Professori hinnangul on hetkel Trumpi maailmavaade ja arusaam Ameerikas laiemalt levinud, kuna mees siiski valiti demokraatlikult presidendiks.

"Selle taga peab olema mingites aspektides USA majanduslikud probleemid. Globaliseerumist ju müüdi, nagu see oleks vesi ookeanist, mis tõstab kõikide paate, aga teatud piirkondadest kolis tööstus Hiinasse. Siis inimesed avastasid, et nende paat ei tõstnud ehk ma arvan, et Trump ei esinda ainult mingisugust kildkonda. Intellektuaalide seas muidugi, kuid kui liikuda USA-s ida- ja läänerannikul tähtsaimates linnades, siis seal on üldiselt seitse või kaheksa inimest kümnest demokraadid ning nemad on kindlasti kriitilised ja pooldavad teistsugust lähenemist," selgitas Mälksoo.

Praeguses olukorras tundub, et suurem ja tugevam riik kehtestab reeglid ning nõrgemad peavad lihtsalt sellega leppima, mis on Mälksoo sõnul küllaltki ohtlik ja probleemne aeg väikeriikide jaoks.

"Rahvusvahelisele õigusele on väga hea tugineda siis, kui on jälle head ajad, kui asjad on paigas ja kui ükski suur võim ei raputa paati. Minu jaoks on selle kuulsa paberi juures kõige üllatavam see, et see on justkui ahelreaktsioon suurriikide käitumises, kus ikkagi Venemaa oma agressiooniga on ka päris palju protsesse valla päästnud. Kui võrrelda seda Bideni dokumenti Trumpi omaga, siis sisuliselt üritas Biden Venemaad korrale kutsuda. Trumpi dokument sisuliselt tunnustab seda, et Venemaa ajab oma asja, millesse USA ei tahakski sekkuda. Rahvusvahelise õiguse jaoks suures pildis ei ole praegu kõige paremad ajad, aga see ei ole üks sündmus, vaid see on jada," selgitas Mälksoo.

USA on aga jaganud Balti riikidele kiidusõnu, kuna me oleme kaitsekulutused juba viie protsendini SKP-st tõstnud. Mälksoo hinnangul on Eesti oma osa teinud, seega ohu korral on USA kord oma sõna pidada.

"See dokument toob esile ka Trumpi isikliku saavutuse valguses NATO riikide poolt antud lubaduse Haagis, et viis protsenti SKP-st kaitsesse, mille Eesti on juba täitnud. Seda on ka USA administratsioon eraldi positiivsena väljendanud. Nad ikkagi on sellised diilitegijad, et kui te tahate, et me teeks oma osa, siis te tehke oma osa. Mulle tundub, et nende raskete valikute tulemusena, mis Eestis on tehtud paari aasta jooksul, on Eesti oma osa ära teinud," ütles Mälksoo.