USA julgeolekustrateegia dokumendis märgitakse, et kuigi Euroopal on majanduslikke probleeme, varjutab need reaalne ja palju süngem tsivilisatsioonilise hääbumise väljavaade järgmise 20 aasta jooksul.

"Euroopa suuremad probleemid hõlmavad Euroopa Liidu ja teiste riikideüleste organite tegevust, mis õõnestab poliitilist vabadust ja suveräänsust; migratsioonipoliitikat, mis muudab kontinenti ja tekitab vastuolusid; sõnavabaduse tsenseerimist ja poliitilise opositsiooni mahasurumist; sündimuse järsku langust ning rahvusliku identiteedi ja enesekindluse kadumist," seisab Trumpi administratsiooni poolt ööl vastu reedet avaldatud 33-leheküljelises dokumendis.

USA administratsioon näib vihjavat, et võib ideoloogilisi liitlasi Euroopas toetada.

"Ameerika julgustab oma poliitilisi liitlasi Euroopas edendama seda vaimset taassündi ning patriootlike Euroopa parteide kasvav mõjuvõim annab tõepoolest põhjust suureks optimismiks," seisab strateegias.

Dokument on ametlik sissevaade Trumpi administratsiooni välispoliitilisse maailmapilti. Sellised strateegiad, mida presidendid avaldavad tavaliselt kord ametiaja jooksul, võivad aidata kujundada USA valitsusasutuste eelarvejaotust ja poliitilisi prioriteete. Strateegia eessõnas nimetas Trump seda teekaardiks, mis tagab, et Ameerika jääb inimajaloo suurimaks ja edukaimaks riigiks ning vabaduse kantsiks maailmas.

Trumpi administratsioon küll möönab, et Euroopa on Ameerika Ühendriikide jaoks strateegiliselt ja kultuuriliselt elutähtis, kuid vaated kontinendile ühtivad valitsuse varasemate negatiivsete avaldustega. Asepresident JD Vance kritiseeris veebruaris teravalt Müncheni julgeolekukonverentsil Euroopa poliitilist peavoolu, tuues esile Euroopas toimuva migratsiooni ja sõnavabadusintsidendid.

"Pikas perspektiivis on enam kui usutav, et hiljemalt mõne aastakümne pärast on teatud NATO liikmesriikides mitte-eurooplased enamuses," seisab dokumendis. "Seetõttu on küsitav, kas nad näevad oma kohta maailmas või liitlassuhet Ameerika Ühendriikidega samamoodi nagu need, kes NATO harta allkirjastasid."

USA on kriitiline NATO laienemispoliitika suhtes

Dokumendis on mainitud ka Ukraina sõda. USA rõhutab, et Kremli alustatud sõja lõppemine on USA huvides, sealhulgas strateegilise stabiilsuse taastamiseks Venemaaga.

Samas väidab USA administratsioon, et Euroopa "ebastabiilsetel vähemusvalitsustel" on sõja suhtes ebarealistlikud ootused, vihjates ühtlasi, et need takistavad rahuprotsessi.

Vastuolus NATO lahtiste uste poliitikaga kandidaatriikidele soovib USA administratsioon samuti lõpetada arusaama NATO-st kui igavesti laienevast alliansist.

Siiski tunnistatakse dokumendis Euroopa majanduslikku ja muud tugevust ning seda, kuidas partnerlus suure osaga kontinendist on USA-d aidanud. "Me ei saa lubada Euroopa mahakandmist – see töötaks vastu strateegia eesmärkidele," öeldakse seal.

"Meie eesmärk peaks olema aidata Euroopal oma praegust kurssi korrigeerida," seisab dokumendis.

USA kavatseb suurendada sõjalist kohalolekut läänepoolkeral

Dokumendis on ebatavaliselt suur rõhk läänepoolkeral, mida käsitletakse eelkõige USA kodumaa kaitsmise võtmes. Dokumendis nimetatakse piirijulgeolekut riikliku julgeoleku peamiseks elemendiks ja tehakse varjatud viiteid Hiina katsetele Ameerika "tagahoovis" kanda kinnitada.

Trump teatas, et kavatseb suurendada USA sõjalist kohalolekut läänepoolkeral, et võidelda rände, uimastite ja piirkonnas esile kerkivate vaenulike jõududega.

"Ameerika Ühendriikide ülemvõim läänepoolkeral on meie julgeoleku ja heaolu eeltingimus – see võimaldab meil end piirkonnas vajadusel ja sobival ajal kindlalt kehtestada," seisab dokumendis. "Meie liitlassuhted ja igasugune abi peavad sõltuma vaenulike välismõjude vähendamisest – alates kontrollist sõjaväebaaside, sadamate ja elutähtsa taristu üle kuni strateegiliste varade omandamiseni laiemas tähenduses."

Dokument kirjeldab neid plaane kui "Trumpi täiendust" (Trump Corollary) Monroe doktriinile – viimane on president James Monroe 1823. aastal sõnastatud põhimõte, mille kohaselt USA ei salli välisriikide pahatahtlikku sekkumist oma poolkeral.

Uue riikliku julgeolekustrateegia kohaselt peab USA tegema globaalsel areenil keerulisi valikuid. "Pärast külma sõja lõppu veensid Ameerika välispoliitika eliidi esindajad end, et Ameerika jätkuv domineerimine kogu maailmas on meie riigi huvides. Ometi on teiste riikide siseasjad meie mureks vaid siis, kui nende tegevus ohustab otseselt meie huve," seisab dokumendis.

Strateegia teeb kummarduse ka nn traditsioonilistele väärtustele, märkides, et administratsioon soovib Ameerika vaimse ja kultuurilise tervise taastamist ja elavdamist ning Ameerikat, mis hindab oma mineviku hiilgust ja kangelasi. Mainitakse vajadust tugevate traditsiooniliste perekondade järele, kus kasvavad terved lapsed.

Trumpi strateegia viitab sellele, et presidendi sõjaline ülesehitustöö läänepoolkeral ei ole ajutine nähtus.

Strateegias nõutakse konkreetselt rannikuvalve ja mereväe kohalolekut mereteede kontrollimiseks, ebaseadusliku ja muu soovimatu rände tõkestamiseks ning inim- ja narkokaubanduse vähendamiseks ja ka kriisiolukorras peamiste transiiditeede kontrollimiseks.

Strateegia kohaselt peaks USA tugevdama suhteid Ladina-Ameerika valitsustega, sealhulgas tegema koostööd strateegiliste ressursside – ilmselge viide materjalidele nagu haruldased muldmetallid – kaardistamisel. Samuti deklareeritakse, et USA teeb rohkem koostööd erasektoriga, edendamaks Ameerika ettevõtete strateegilisi omandamisi ja investeerimisvõimalusi piirkonnas.

Hiina suunal leidub kriitikat vähe

Riiklik julgeolekustrateegia pöörab üsna palju tähelepanu Hiinale, kuigi sageli ei mainita Pekingit otsesõnu. Paljud USA seadusandjad – parteideüleselt – peavad üha jõulisemat Hiinat suurimaks pikaajaliseks ohuks Ameerika ülemaailmsele võimule. Kuid kuigi Trumpi strateegia keelekasutus on karm, on see ettevaatlik ja väldib ründavat retoorikat Hiina suunal.

Administratsioon lubab tasakaalustada Ameerika majandussuhteid Hiinaga, seades esikohale vastastikkuse ja õigluse, et taastada Ameerika majanduslik sõltumatus. Samas öeldakse ka, et kaubavahetus Hiinaga peaks olema tasakaalustatud ja keskenduma mittetundlikele teguritele, ning kutsutakse isegi üles säilitama Pekingiga vastastikku kasulikku majandussuhet.

Strateegia kohaselt soovib USA vältida sõda Indo-Vaikse ookeani piirkonnas – viide kasvavatele pingetele, sealhulgas Hiina ja USA liitlaste nagu Jaapani ja Filipiinide vahel.

"Säilitame ka oma pikaajalise deklaratiivse poliitika Taiwani suhtes, mis tähendab, et Ameerika Ühendriigid ei toeta Taiwani väina status quo ühepoolset muutmist," seisab dokumendis. See võib pakkuda kergendust Aasia vaatlejatele, kes muretsevad, et Trump võib loobuda USA toetusest Taiwanile, mis seisab silmitsi Hiina jätkuvate ähvardustega.

Riiklik julgeolekustrateegia on esimene mitmest olulisest kaitse- ja välispoliitilisest dokumendist, mille Trumpi administratsioon kavatseb avaldada. Nende hulka kuulub ka riiklik kaitsestrateegia, mille põhisuund on eeldatavasti sarnane.

Presidentide varajased visioonid riiklikust julgeolekustrateegiast on tulnud vahel ootamatute sündmuste tõttu kõrvale heita. Näiteks pärast 11. septembri rünnakuid keskendus George W. Bushi esimese ametiaja strateegia suuresti islamiterrorismi vastasele võitlusele