Toimik toimiku haaval tuleb välja, mida pidid nõukogude võimu kehtestamise järel üle elama president Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner ning nende pered. Valdavalt on materjalid pärist aastatest 1940 kuni 1952. 

Rahvusarhiivi jõudnud materjalide seas on nii ülekuulamisprotokolle kui ka mahukaid jälgimistoimikuid.

"Nimetatud materjalid olid 1980-ndate aastate lõpul tuhandete toimikute kaupa Eesti NSV riiklikus julgeolekukomitees, kus siis tegeleti selleaegses sõnastuses stalinlike massirepressioonide ohvrite rehabiliteerimisega," rääkis ajaloolane Küllo Arjakas.

Kui seni arvati, et nii Pätsist kui ka Laidonerist raamatu kirjutanud omaaegne Eesti NSV KGB esimehe asetäitja Vladimir Pool sai kasutada toimikute koopiaid ja väljakirjutusi, siis tegelikult jättis mees osa originaaltoimikuid enda kätte ning Venemaale tagasi saadeti koopiad. 1993. aastal sai Pool Vladimiri vanglast ära tuua ka Johan Laidoneri isikliku toimiku.

Arjakas tõi materjalide seast esile näiteks kindral Laidoneri poolt koostatud koodšifri ja lühikesed märkmed, mis ta tegi päev haaval 1952. aastal vanglas viibides.

Ajaloolase sõnul puuduvad üleantud toimikutest vaid kaks, mis saadeti ENSV-st Matty Pätsile.

"Mis olid šifreeritud, aga nõukogude NKVD töötajad Ufaas suutsid selle salakirja lahti mõtestada. Tegemist oli Eesti NSV olusid kirjeldavate kirjadega, aga Matty ei olnud mitte presidendi pojapoeg, kes sellel ajal oli seitsme- või kaheksa-aastane, vaid Matty oli presidendi poja Viktori hüüdnimi," selgitas Arjakas.

Need kirjad anti mõne aasta eest üle Matti Pätsile.

Toimikud on korrastatud ning rahvusarhiivi sõnul saavad kõigile huvilistele need digitaalselt kättesaadavaks uuel aastal.